Nad hakkasid tegelema vargustega .Suur osa aga astus palgasõjaväkke.Ameeria avastamine andis rüütlitele aga võimaluse maailmas seigelda ja oma õnne proovile panna.Linnustes aga ei olnud nende elu luksuslik.Külm oli seal koguaeg,aga eriti talvel.Muidugi alates 12 sajandist ehitati sinna ka kahhelahjusi.Aknad olid väiksed ja uksed sammuti.Sealt tuli vähe valgust ja seega linnustes oli pime.Algul oli magamisruum ja tava eluruum üks ja sama.Hiljem aga eraldati magamisruumid tavaruumidest.Igas linnuses pidi ja oli jumalateenistuse pidamiseks väike kabel.Linnus oli igastahes kõigile üks tähtis ehitis. Seal peeti suuri koosolekuid ja pidusi.Tänapäeval mängitakse rüütlite sõdasid läbi ja taastatakse vanu linnuseid turismi eesmärgil.
aga tuli kanda eeslite seljas. Tänavate ääres paiknesid poekesed, kus müüdi söögipoolist ja muud tarvilikku. Mitmel pool tänavanurkadel asusid väikesed pühamud, et möödujad saaksid jumalaid austada ja neile tagasihoidlikke annetusi tuua. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Tihti elasühe katuse all vanavanemad ja nende pojad koos oma naiste ja lastega. Tänavalt pääses kitsikusse õue ja sealtkaudu eluruumidesse. Kahekorruselistel majadel asusid magamisruumid arvatavasti ülakorrusel. Magamistubadele lisaks oli ka külalistetuba ja kümblus ning tualettruum. 4.) Miks rajati tsikuraate? Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati linna keskele uhke astmeline tempel- tsikuraat. Sumerid uskusid, et tsikuraat võimaldab linnal jumalatega suhelda: valitsejad saavad tõusta treppe mööa jumalateni ja jumalad laskuda alla inimeste juurde. 5.) Miks olid Hammurapi seadused vajalikud?
asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele, kes elasid kloostri läänetiivas. Läänetiiva poolkeldrikorrusel paiknesid ülemisele korrusele viiv trepp, kaevu portaal ning ilmikvendade eluruumide ahjude süsteem. Ka võis paikneda läänetiiva alumisel korrusel kloostri pagarikoda. Läänetiiva alumise korruse põhjapoolses osas oli kelder. Läänetiiva teise korruse lõunapoolses osas asus abti tuba ning selle kõrval ilmikvendade söögisaal. Selle kohal korrus kõrgemal nende magamisruumid. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Aastatel 1425-1448 ehitati l kahe suure torniga eeshoov, mille rajamisel võeti eeskujuks Tallinna linnaväravate kaitsmine eenduvate ehitistega. Torni esiküljel olid väravad suurem hobuveokitele, väiksem jalakäijatele. Lisaks kaitsesid sissekäike tõstesillad (lk 99). Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud
Linnused ja linnakindlustused. Linnuse tüübid: Neemiklinnus e. äraliõike kindlustus (mäe otsas).Ära on kasutatud looduslikke kaitsevõimalusi (peaaegu kõik sellised linnused on hävinenud). Tornlinnus (Paide, Kiiu) Kastell linnus- terve maaala, mida tahetakse kaitsta on piiratud nelinurkse müüriga. Oli enamasti sisehooviga ja kolmekorrusseline (alumine-kaitsekorrus, teine- kirik, koosoleku ruumid, söögisaal, kolmas-magamisruumid). Oli mitu tiiba, mida ühendasid ristikäigud. Tuntumad konvendi tüüpi linnused: Viljandi lossimäed(kõige suurem, sai valmis 14.sajandil) Linnused muutusid linna üheks osaks (Tallinna linnus) hiljem lisati müürinurkadesse tornid (Viljandi linnus oli võimsaim ja suurim, seda hakati ehitama aastal 1224. Osaliselt tellistest, osaliselt maakividest. Aastal 1560 see linnus alistus Vene vägedele ja on siiani varemetes)
ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule (Ülevaade arhidektuurist, kuupäev puudub). 10 Konvendihoone ehk peahoone on ruudukujuline, kus asuvad majandusruumid, laod; loodetiivas piiskopi kolm eluruumi; edelatiivas pidurefektoorium ja kabel; kagutiivas köögiga varustatud söögisaal ja dormitoorium(ühine magamistuba); kirdetiivas magamisruumid; põhjanurgas kaitsetorn; idanurgas vahitorn (Aluve,1980). 2.1.1. Keldrikorrus Keldriruume kasutati peamiselt majapidamis- ja laoruumidena. Kagutiivas paiknesid peakorruse köögi all llepruulimiskoda, kolderuum ja kaevukamber. Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja hu kütteseadeldised - hüpokaustid - peakorruse tähtsamate ruumide - pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide - kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale vlvile
Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. Laiemaid lööve sai katta ristvõlviga. Siiski ristvõlv oli väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada väga massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikseteks ja kitsad löövid hämaraks. KAPIITLISAAL-mungad kogunesid hommikuti sinna, loeti ette 1 kapiitel. REFEKTOORIUM- söögisaal. DORMITOORIUM- magamisruumid ARMARIUM- kloostri raamatukogu ja arhiiv. EMPOORID- galeriiosa külglöövide ja katuse vahel. KOLMIKSIIRIUS- Erinevad aiaosad: (Sankt- Galleni klooster) haigla või arstide maja ees on ürdiaed, kus on 8 alatist lillekarikat ja nende ümber rabatt. Nendes kasvas roose, liiliaid, salveisid, gladioole, rosmariini jne. Niisiis oli tulemuseks ravimtaimede viljelemisele lisaks ka veel kaunis lilleaed. Kloostri surnuaed oli ühtlasi aed, kuhu istutati erinevaid puuliike, aga ka viljapuid
modernistlikku lineaarset plokk-skeemi, mille koridor aga keerdub ümber keskse südamiku. Siin, nagu ka Salto arhitektide töös on leitud huvitav lahendus muidu haridusasutustega tavaliselt kaasnevale igavale koridorile. Rühmaruumid, toitumine, arsti ruumid jmt funktsioonid on paigutatud kiirtena kesksest südamikust kiirguvaisse tiibadesse. Laste mängu- ja magamisruumid on kombineeritud Joonis 19 ratsionaalselt kolme tiiba. Tiibade vahele jäävad privaatsemad õuealad rühmadele, mis liituvad ühiseks mängimiseks mõeldud aiaga. Keskel seob kõik üheks tundliku ülavalgusega tuum saal, muusikatuba ja multimeediatuba. Seda aga piirab üllatus nö. sisse langenud katusega valgussaht. Projekt väga hästi paigutatud ümbritsevasse linnamaastikku elavdades nõnda monotoonseks
aladel on ekvivalentse (keskmise energeetilise) müra piirtaseme suuruseks elamu tänavapoolsel küljel 70 dBA. Ehitise välispiirded peavad tagama, et müra eluruumis ei ületaks lubatud piirväärtusi. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni määramiseks on heliisolatsiooni projekteerimisnormide eelnõus EPN 16.1 ja standardis EVS 842:2003 toodud ligikaudne meetod tabeli kujul, kus esitatakse nõuded erinevatele ruumi tüüpidele (elu- ja magamisruumid, tööruumid) lähtuvalt välismüra suurusjärgust hoone ees. See meetod on vastavuses saksa normidega DIN 4109 ja on projekteerijale lihtne kasutada. Raskete soojustatud kiviseinte (tellis, betoon) heliisolatsioon on tavaliselt piisavalt suur ning välispiirde heliisolatsiooni määrab praktiliselt aknakonstruktsioon. Kergest materjalist välispiirete korral tuleb kontrollida nii seina- kui aknakonstruktsiooni vastavust heliisolatsiooninõuetele
Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi linnused(Nt ordulinnused Kuressaares,Rakveres).Majad linnas olid 2-4 korrulised viilkatusega,kus 1.korrusel oli eluruumid nagu esik ,eluruum,kook,teasel korrusel magamisruumid (mitteküetavad,sest soe õhk alt läks üles). Kirjandus: põhilise osa moodustavad kroonikad.Ladina keel taandub ja asendub kesk-alamsaksa keelega.Kroonikute kõrval oli arvatavasti levinud ka saksamaalt tulnud ilmalik kirjandus. Muusika:tihedasti seotud religiooni ja kirikuga,muusika saatis misaat,laulis oor,olemas ka organistid.Muusikakomponeerimise kohta andmed puuduvad.Ilmalikust muusikast on niipalju teada,et raad oli palganud linnamuusikuid.
Kasvas ilmalike hoonete osatähtsus, nendest oli kõige levinum Itaalia pinnal välja kujunenud palazzo e. linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, millel oli keskse kaaristuga ümbritsetud siseõu. Linnalossid ehitati enamasti kolmekorruselistena, alumisel korrusel asusid lao- ja majandusruumid ning vastuvõtutoad, teisel korrusel olid peasaal ja kabel ning kolmandal magamisruumid. Linnalähilosside e. villade arhitektuur seostati taas arenema hakanud pargiarhitektuuriga. Linnadesse ehitati mitmesuguseid ühiskondlikke hooneid, raekodasid, tsunfti- ja gildimaju jne., seoses linnade kasvuga ilmusid ka mitmekorterilised üürimajad. Muutus monumentaalarhitektuuri iseloom vertikalism asendus püüdega horisontaalsuse suunas, antiigi eeskujul ilmestas ehitisi mahtude tasakaalustatus ja rahu. Antiigist võttis renessanss üle orderisüsteemi, lisaks neile võlvi ja kaare
annaabi.ee 
