pidevtranspordivahendid. Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel. Veoautod jagunevad kolme rühma: Kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale (liiva, kruusa, killustiku). Madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks on vaja täiendavaid masinaid. Masin iseseisvalt koormat maha ei kalla. Madelautod on ettenähtud materjali veoks, mille transportimisel ei tohi tekkida kahjustusi. Selle tagab maha- ja peale laadimise meetod. Levinud veoauto tüüp on tänapäeval kallurauto, mille rahvakeelne nimetus on Multilift. See on süsteem, kus veoautol on kastiks eraldiseisev osa masinast. Kasti paigutamiseks masinale on auto varustatud tõstesüsteemiga. Süsteem muudab transporditöö tegemise paindlikumaks. Sellel ajal kui masin transpordib ühe kastiga materjale on võimalik teist kasti laadida
Üld- ja eriotstarbelised masinad Veoautod: Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel. Veoautod jagunevad kolme rühma: 1.Kallurauto - kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale - liiva, kruusa, killustiku. 2.Madelauto - madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks on vaja täiendavaid masinaid. Masin iseseisvalt koormat maha ei kalla. Madelautod on ettenähtud materjali veoks, mille transportimisel ei tohi tekkida kahjustusi. Selle tagab maha- ja peale laadimise meetod. Levinud veoauto tüüp on tänapäeval kallurauto, mille rahvakeelne nimetus on Multilift. See on süsteem, kus veoautol on kastiks eraldiseisev osa masinast. Kasti paigutamiseks masinale on auto varustatud tõstesüsteemiga. Süsteem muudab transporditöö tegemise paindlikumaks. Sellel ajal kui masin transpordib ühe kastiga materjale on võimalik teist kasti laadida
Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šassii. Kere moodustub veoautodel kabiinist ja sellega seotud elementides ja tööseadmetest. Kere tüüpi jaotatakse: a) porte- e madelautod – universaalseim, millega saab kallutada igasuguseid laste v.a taarastamata vedelikud b) sadul- e vedukautod – töötavad ainult koos poolhaagistega c) kallurautod – ettenähtud peamiselt puiste- peene- ja keskmise teralise materjalide transportimiseks d) tsistern- e paakautod – peamiselt taarastamata vedelike või pakendamata pulbriliste materjalide transpordiks e) furgoonauto – veosed, mis on tundlikud ilmastikunähtustele
tootja nõudeidja ettekirjutusi. ... 13. Tooge naiteid veoautodest ja kasutusvaldkondadest. Kallurauto - kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale - liiva, kruusa, killustiku. Madelauto - madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Masin iseseisvalt koormat maha ei kalla. Madelautod on ettenähtud materjali veoks, mille transportimisel ei tohi tekkida kahjustusi. Vedukauto ehk sadulauto - levinud on veduki kasutamine poolhaagise veoks. Haagised ja poolhaagised on kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur-, madel-, kui sadulveok. Haagise abil on kiiresti võimalik muuta sadulveoki funktsiooni, masinat võime kasutada metsaveoks, vedelike veoks, suuregabariidiliste veoste teisaldamiseks jms. 14. Mis on treiler, tooge naiteid
, Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, veoluba Dokument, mis annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel või läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. c. Täis ja osakoormad, grupikaup, pakisaadetised, pisipakid d. Jaotusautod (madelautod, kaubikud, suured ja väikesed jaotusautod jne) , autorongid, poolhaagised e. Tasuline autovedu – Ühenduse tegevusluba ja Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, mille väljastab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon f. Tegevusloata teostatavad veod g. Veoluba Dokument, mis annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal
liikuvalt ja kogu haagise ja tema koorma raskus kandub teepinnale haagise rataste kaudu. Kesktelghaagis on ühe või rohkem teljega, mille teljed paiknevad haagise keskel. Veotiisel on haagise kerega jäigalt ühendatud ja kuni 10% haagise ja tema koorma kaalust kandub veotiisli kaudu vedavale sõidukile. Poolhaagis on haagis mille koorma ja haagise kaalust suur osa kandub sadultüüpi haakeseadme abil vedukile. Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised: · Madelautod lahtise veokastiga auto · Kallurauto kallutatava veokastiga auto · Furgoonauto kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on : · Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse. Jaotusveod on : · Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod. Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega.
Ressursside integreeritud planeerimine (vähimakulu mudel) Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. Sobivaima veovahendi valik Jaotusautod (madelautod, kaubikud, suured ja väikesed jaotusautod jne) - Terminalide jaotuspiirkondades kauba jaotus- ja kokkuveoks Vedukid – kahe või kolme teljelised erinevate haagiste vedamiseks Haagised - on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Pukseeritavat seadet ei loeta haagiseks. Autorongid - on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend
liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. 78-Nimetage EM käiguosade tüübid nende toetuselementide järgi. a) rööbas, b) pneumoratas, c) roomik, d) sammuv, e) tigu. 79-Nimetage rööbasteta horisontaal-transpordi masinad. 80-Nimetage pidevtranspordi vahendid. a) konveierid, b) elevaatorid, c) pneumotranspordi vahendid, d) aerotranspordivahendid 81-Nimetage auto kolm põhielementi. 1 mootor, 2 kere, 3 sassii. 82-Loetlege veoautod kere tüübi järgi. a) porte- e madelautod, b) sadul- e vedukautod, c) kallurautod, d) tsistern- e paakautod, e) furgoonauto, f) eriotstarbeline auto. 83-Millised on kallurite tüübid kasti tühjendamise suuna ja viisi järgi? a) otskallurid, mille kast kallutub tühjendamisel ainult tagasuunas, b) kolmiskallurid, mille kasti saab vastavalt vajadusele kallutada tühjendamisel kolmes suunas. 84-Mille poolest erineb termosauto ja külmikautost. Furgoonautodega on otstarbekas vedada selliseid veoseid,
• vedukautod (kahe- ja kolmeteljelised) erinevate poolhaagiste ja haagiste vedamiseks • suured jaotusautod (linnadevahelised, kahe- ja kolmeteljelised, veavad ka haagiseid) • väikesed jaotusautod ehk nn linnajaotusautod • kaubikud • madelautod • paakautod • kallurid • metsaveoautod • spetsiaalautod treileriga sõidukite vedamiseks. Veoauto on mõeldud kaupade vedamiseks, täismass on rohkem kui 3,5 t. Veoauto lubatud
annaabi.ee 
