Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades
o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini o "Edgar" (Milano, 1889) o "Manon Lescaut" (Torino 1893) o "Boheem" (La bohème; Torino 1896) o "Tosca" (Rooma 1900) o "Madame Butterfly" (Madama Butterfly; Milano 1904) o "Tütarlaps kuldsest läänest" (La fanciulla del West; New York 1910) o "Pääsuke" (La rondine; Montecarlo, 1917) · Giuseppe Verdi o "Nabucco" (Milano 1842) o "Macbeth" (Firenze 1847) o "Rigoletto" (Veneetsia 1851) o "Trubaduur" (Il trovatore; Rooma 1853) o "Traviata" (La traviata; Veneetsia 1853) o "Don Carlos" (Pariis 1867) o "Aida" (Kairo 1871)
20.sajandi esimesel poolel. Edukast muusikalist tehakse reeglina ka film. Tuntud muusikale: Richard Rodgers "Oklahoma", "Helisev muusika" Frederick Loewe "Minu veetlev leedi" John Kander "Kabaree" Andrew Lloyd Webber "Kassid", "Ooperiteatri fantoom" Claude-Michel Schönberg "Hüljatud" EESTI TEATRITE REPERTUAAR KÄESOLEVAL HOOAJAL Mis ? Kus ? Nimi Valgevene Ooperi- ja Balletiteater, Madama Butterfly Tallinn OOPER Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Lõbus Lesk OPERETT Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Helisev Muusikal MUUSIKAL
Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis, muusikalis või laulumängus kelmikate ja üleannetute naisosade täitjat. 5 Sureti sopranid on näiteks Zerlina (Don Giovanni/Mozart) ja Despina (Cosi fan tutte/Mozart). 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes on suutelised dramaatilisteks rollideks. Spinto sopranid on aga näiteks Leonora (La forza del destino/Verdi), Butterfly (Madama Butterfly/Puccini) ja Desdemona (Otello/Verdi). Rahvusooper Estonia sopranid on näiteks Aile Asszonyi, Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi- Matesen jt. 6 KOKKUVÕTE Kuna eestikeelset materjali soprani kohta nii palju ei olnudki, sain ma teada vähemalt seda, et ta jaguneb omakorda veel mitmeks erinevaks hääletüübiks. Sain teada, mis on kõige kõrgem soprani hääletüüp. Selleks on koloratuursopran ja Eesti
meistrikursustel. Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi "Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel. Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Traviata" ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini "West Side Story" jt. Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. 2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007
Vello Pähn Vello Pähn lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õppis samas orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 19811986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 19821994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud arvukalt oopereid, sh Bizet' ,,Carmenit", Puccini ,,Madama Butterflyd", Verdi ,,La traviatat", Mussorgski ,,Hovanstsinat", Donizetti ,,Armujooki", Tsaikovski ,,Jevgeni Oneginit", Mozarti ,,Figaro pulma", Wagneri ,,Lendavat hollandlast", Gounod' ,,Fausti" jpt, samuti ballette Prokofjevi ,,Tuhkatriinut", ,,Othellot" Pärdi, Schnittke, Vasconcelose jt muusikale. ARVAMUS 8 Minule väga meeldis Luikede Järv. See oli väga kaasahaarav ja huvitav vaadata. Lavastus
Praegune repetuaar Hetkel on mängitakse järgmiseid etendusi: Tosca Eugene Onegin Rigoletto Arabella The Magic Flute La Bohème L'Elsir d'Amore Cosi Fan Tutte Andrea Chénier La Cenerentola The Enchanted Island Falstaff Die Fledermaus Madama Butterfly Prince Igor I Puritani Rigoletto Der Rosenkavalier La Sonnambula Two Boys Hetkel üks populaarsemaid etendusi on Cosi Fan Tutte. See on armastatud Mozarti ooper, mis räägib armastuse sidemete proovilepanekust.Muusikaliseks lavastajaks on James Levine. Susanna Phillips ja Isabel Leonard mängivad õdesid Fiordiligit ja
Puccini enimmängitud teoseid. 1900. aastal tuli Roomas lavale "Tosca". Veristlikus "Toscas" tõi Puccini oma muusikasse palju uusi elemente, selle teine vaatus sisaldab ekspressionistlikke jooni. "Tosca" sai kriitikute poolt hävitava hinnangu, kuid publik võttis selle ülimalt hästi vastu. Kiiresti võeti ooper repertuaari terves Itaalias ja ka mujal Euroopas. 1904. aastal kirjutas Puccini Milano La Scala tellimusel Jaapani-ainelise "Madama Butterfly", mis kukkus esietendusel läbi. Puccini tegi teose pisut ümber, see tuli uuesti lavale Brescia teatris ja võeti seekord menuga vastu. Teos levis kiiresti Prantsusmaa ja Inglismaa teatritesse. Pärast "Madama Butterflyd" tuli uut ooperit kaua oodata. Suurt rolli mängisid selles nii 1903. aastal toimunud autoõnnetuse tagajärjed kui ka Puccinil samal aastal avastatud diabeet. Nendele põhjustele lisandus Puccini tööstiiliga harjunud
lihtsuse. "Boheem" toob ooperikunsti uue lähenemise sisulise poole pealt: Puccini ei kartnud lavale tuua tavaelu lihtsaid probleeme. Muusikalise poole pealt on oluline ka orkestrivärvide värskus, koomiliste ja traagiliste elementide koos kasutamine. OOPERID · "Vilid" ("Le Villi"; esietendus Milanos 1884) · "Edgar" (Milano, 1889) · "Manon Lescaut" (Torino, 1893) · "Boheem" ("La bohème"; Torino, 1896) · "Tosca" (Rooma, 1900) · "Madame Butterfly" ("Madama Butterfly"; Milano, 1904) · "Tütarlaps kuldsest läänest" ("La fanciulla del West"; New York, 1910) · "Pääsuke" ("La rondine"; Monte Carlo, 1917) · "Triptühhon: Mantel, Õde Angelica, Gianni Schicchi" ("Il trittico: Il tabarro, Suor Angelica, Gianni Schicchi"; New York, 1918) · "Turandot" (Milano, 1926) Teisi teoseid · Messa di Gloria tenorile, baritonile koorile ja orkestrile (1880) · Capriccio sinfonico orkestrile (1883)
modernism uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. natura decorum (< ld.) kujundusprintsiip, üldjoontes kirjeldatud Vitruviuse poolt, kes rõhutab villa kujunduses erinevate arhitektuuriliste elementide lõõgastavate funktsioonide tähtsust, nt toad vajavad päikesevalgust vastavalt neile sobivale geograafilisele orientatsioonile. Sõna-sõnalt tähendab see looduslikku korralikkust. Raffaeli ideed Villa Madama juures illustreerivad seda kontseptsiooni erakordse selgusega. niss poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. nümfaion (ld. nymphaeum) nn loodusvaimude ehk nümfide pühamu, grott nümfidele, ehitati veekogu lähedusse või kombineeriti purskkaevudega, et imiteerida looduslikku grotti. obelisk ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses
kuulus Vatikani kunsitkogu. Itaalia 16 saj. 1. Julius II kujundas ümber Belvedere ja lossiõue, kus suvemaja ühendati ansambliga ja moodustus hiiglaslik kompositsioon. Paigutub sümmeetriliselt - keskteljeliselt ja õue kõrguste vahe kujundati terrasside ja trepistikega, kus Belvedere loss on teljelise perspektiivi peaehitis. Terviklikkus ja regulaarsus tegi renessansaiast kasutatuima aiatüübi Itaalias. 2. Esimene tõeline renessas palee Roomas oli Villa Madama, ehitaja C.de'Medici 16 saj. alguses., suursugune ja rooma vaimsust rõhutav. Peetakse Belvedre aia kõrval teiseks tähtsaks mõjutajaks. Villa ümmargusest kesksest aiaosast avanesid eri suundadesse teljelised õued ja terrassid. 3. 1540 elustus Roomas Firenzes aedade ja paleede ehitus. Tähtsaim oli Villa Castello Medicitele ehitatud. Rekonstrueeriti skulptor Tribolo jooniste järgi (kuulus purskkaevude ja sinna kuuluvate skulptuurirühmade kavandaja)
arhitekti ametis kujudas kirikuid, kuningalosse ja terveid linnakvartaleid. Al 1729. a oli Juvarra teinud ka Torino katedraali kavandeid, mis jäid aga realiseerimata. Järgmine oli Bernardo Vittone. Ta ühendas oma loomingus Guarini ja Juvarra saavutused. Vittone jäi hilisbarokile truuks ka siis, kui ülejäänud Euroopas hakkas võidutsema klassitsism. G. Guarini: töötas San Vincenzo kiriku kallal Modenas Cappella della Santissima Sindone Palazzo Carignano Filippo Juvarra: Palazzo Madama – lähtus kujunduses Versailles`ist. Asetseb keskaegse linnuse ees otse kuningapalee vastas. Superga kirik – linna kroon. Asub Alpi eelmäestiku vastas mäejalamil. Üheaegselt pühendkirik, mis püstitati pärast võitu prantslaste üle ja Savoia perekonna mausoleum. Sammasportikusega tsentraalkirik. Stupinigi jahiloss – avara ja mitmekesise põhiplaaniga. Chiesa del Carmine – mõjub rokokoolike lisanditega gooti kirikuna. Bernardo Vittone: Santa Chiara kirik 4
Siin on olemas juba peasümmeetriatelg, aiapaviljonid, purskkaev, vaated kõrvalasuvale looduselegi on väga tähtsad. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 51 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 16. sajandi algusosa tähtsamate lahenduste hulka kuulus Villa Madama oma aedadega. See on esimene tõeline renessansspalee Roomas (kui eelmised ehitised olid valmis ehitatud juba keskajal). Villa Madama ehitamine algas tõenäoliselt 1516, ilmselt Raffaeli (1483-1520) ja tema abiliste kavandite järgi. Raffael oli renessansiaja tuntumaid kunstnikke, temalt on pärit kaunimad madonnapildid (nt "Sixtuse Madonna"). Tema piltidel on selge arhitektuuritunnetus. Oli väga suur antiikkunsti austaja (eriti Firenze-perioodi ajal)
annaabi.ee 
