7. Miks on vetikad looduses väga tähtsal kohal? Kuidas vetikad on kasulikud inimesele? (too mõlemile vähemalt 1 näide) Nad toodavad 90% planeet Maa hapnikust, inimene kasutab nt toidu valmistamiseks(marmelaad), sellest toodetakse joodi ja kaaliumit. 8. Jaota vetikaid erinevate tunnuste alusel (värvus, kasvukoht, eluviis, rakkude hulk). Värvus-rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad Kasvukoht-rohevetikad elavad magedas madalvees, kuid neid leidub ka meredes. Pruun-ja punavetikad elavad merevees, kellest suurem osa sügavas vees. Eluviis-ühed hõljuvad vabalt vees, teised kinnituvad veekogu põhja, kividele vms. Rakkude hulk-üherakulised, mida me palja silmaga ei näe ning hulkraksed mis võivad koosneda erisuguse ehitusega ja ülesandega rakkudest 9. Millised organismid kuuluvad vetikate hulka (kuidas nad erinevad üksteisest, kuidas sarnanevad) (1)?
Atollid Atollid ja korallrifid esinevad soojade ja soolaste troopiliste merede päikesepaistelises madalvees. Koralliatollid on rõnga kujulised saared, mis moodustuvad vulkaaniliste saarte ümber kasvanud korallrahudest ja nende peale kuhjunud liivast. Rõngassaarte keskele jääb aga laguun- soolane järveke, mis on nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine: 1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid.
promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud jaotatakse järskrannikuks-järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja laugrannikuks-lauge reljeefiga rannik. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pankrannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute
võrseid ja taimset kõdu. Erandiks on suuremate veekogude särjed (meil Võrtsjärves), kes tarvitavad toiduks ka kalu. Särg ise langeb ohvriks peaaegu kõikidele röövkaladele, kajakatele ja teistele veelindudele. Kudemise ajaks kasvab särjele selga pulmarüü (nn. helmeskate). Selle moodustavad sarvainest köbrukesed kala kehal, mis muudavad ta karedaks. Särjed koevad kevadel - aprilli lõpul või mai algul. Koelmud asuvad kalda lähedal madalvees, kus põhi on kaetud tihedate tarnapuhmastega või muu taimestikuga. Särg ei hõiva omale individuaalset kudemisala, vaid hoiduvad ühisesse kudemisvööndisse. Kudemine toimub rabeldes ja kärarikka veepladina saatel, mis võib olla nii tugev, et osa marjateri satub veest välja taimede veepealsetele osadele. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 9...14 päeva pärast. Särje eluiga võib ulatuda kuni 17 aastani. Koger
kohtadele, kus võib olla ankrus seisvaid või kaide ääres kinnitatud laevu; märgistusele, liinitulede ja märkide olemasolule kanalipõlvedes, ühelt liitsihilt teisele ülemineku kohtadele, looduslike orientiiride leidmisele märgistuseta teekonna osades. Madalveelisele teekonna osale lähenedes tuleb arvesse võtta kiilu alla jäätava varu (kliirensi) suurus arvestades kõigist võimalikest põhjustest tulenevat süvise suurenemist: üldist "läbivajumist" ja trimmi muutust madalvees kiirusest tulenevalt, vee magenemisest, tõusu-mõõna nähtustest ja muudel põhjustel esinevast veetaseme kõikumistest, lainetusest avatud teekonnaosadel, kreenist pööretel, tuulest ja lainetusel õõtsumisest. Kogu kitsustes ja madalvees liikumise ajal tuleb tagada muutumatu püstuvus, mitte lubada ballastioperatsioone ja vedelate lastide ümberpaigutamist. Tekilast ja lastiseadme elemendid peavad jääma kinnitatud seisundisse kuni sildumiseni.
tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori. Monospoorsete liikide elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Paljud punavetikad on tooraineks agari ja joodi tootmisel, neid tarvitatakse loomasöödaks ja toiduks. Ei leia mitte ühtegi näidis taime!!!!- Porphyra- tehakse Norit sellest, sushi vetikas. Pruunvetikad näidis liik Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast
mitoos puudub, dna meenutab natuke baktereid). ALAMRIIK ESIVIBURLASED (plastiid punavetikast) 6) Ränivetiktaimed (umbes 10 000 liiki, üherakulised, ühinevad kolooniateks, soolases ja magevees, pinnasel, puudel, põhjamudas massiliselt, pruunikad, elutsükkel möödub diploidses faasis, surnud vetikates kivimite lademed millest tehakse dünamiiti, heli- ja soojusisolatsiooni). 7) Pruunvetiktaimed (umbes 900 liiki, levinud kõikjal meredes, põhiliselt madalvees, bentose oluline koostisosa, värvus oliivirohelisest pruunini, rakud ühe tuumaga, eluiga mitme aastani, vegetatiivne paljunemine talluse tükkidega, sugutu zoospooridega, suguline iso-, hetero- või oogaamiaga, üha suurenev tähtsus sööda-, toidu- ja ravimtaimedena ning tehnilise toorainena). 8) Koldvetikad ~1000 liiki. Auto- ja heterotroofsus. Parasvöötme magevees. Kalduvad ka hulkraksusesse. Meioosi ja sugulist paljunemist pole teada. Kestas tselluloosi ja räni. Õ RIIK EXCAVATA
teineteisest ei erine. Enne tetraspooride moodustumist toimub meioos. Haploidne tetraspoor areneb gametangiumidega gametofüüdiks, diploidne karpospoor tetrasporangiumidega sporofüüdiks. Paljud punavetikad on tooraineks agari ja joodi tootmisel, neid tarvitatakse loomasöödaks ja toiduks. Liike: lambavetikas, iiri sammal , 3. Pruunvetikad, näidis liik. !!! Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast
Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus – oliivirohelisest tumepruunini – tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast.
Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil 11 võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini
Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast
annaabi.ee 
