Renessanss kunsti üldiseloomustus madalmaades • Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal • Arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck • Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madalmaalased tõid taevaliku olmelise Arhitektuuriüldiseloomustus Madalmaades • Stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega • parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid • Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart • Dekoratiivsete vormide rikkus • Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid • Kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures Jan van Eyck
piiskopkondade mõttekaaslaste kalendrireform nõrgestamine ringi rajamine, ord 5. Madalmaade vabadusvõitlus, tulemused 1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555. aastal pidi keiser välja kuulutama usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. ''Kelle valitsus, selle usk''. Saksamaa oli veelgi lõhestatum, kui kunagi varem. 7
Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga. Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed.
Madalmaades oli võõras tugeva isiksuse ülistamine, esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, mis aga sageli põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega. Kunstis olid usulised meeleolud seetõttu isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Üldistavalt võib öelda, et itaallased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks, madalmaalased tõid aga taevaliku olmelisse. Sageli on piltidel õpetlik, moraliseeriv tähendus. Madalmaade kunstnikele oli peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Siin jäi kunstnik kauem käsitööliste hulka, tsunfti liikmeks, kui Itaalias. Tahvelmaalidena maaliti õlivärvidega suurem osa altarimaale ja väiksemas formaadis pilte, lähedalt silmitsemiseks, jõukate linnakodanike koduseintele. Võrreldes keskaegse munatemperaga kuivavad õlivärvid aeglasemalt
abil(Alba ideoloogia). Selle vägivalla ohvriteks ei langenud ainult kalvinistid, vaid ka katoliiklasi, kes toetasid madalmaade iseseisvumist. Kuni 1572.a. tapeti Alba vägede poolt 8000 inimest. Aastal 1572 alustasid Põhja-Madalmaad otsest ülestõusu Hispaania vastu. Linnad olid Madalmaade võimu all, kuid Hispaania üritas neid tagasi vallutada. Et Hispaanlased Põhja-Madalmaadest minema tõrjuda, selleks kasutasid Madalmaalased oma tamme - Avasid lüüsid ja lasid veel maa vallutada. Esimest korda Leideni piiramisel. Sama ülestõusu käigus kaks Madalmaade provintsi, Holland ja Zeeland kuulutasid end iseseisvaks. Hiljem ühines nendega veel viis provintsi ja 1581 .a. kuulutati välja Ühendatud Provintside Vabariik. Hiljem tuntakse seda kui Hollandit. Lõuna-Madalmaad jäid Hispaania võimu alla.
liialdav. Barokiajastu liigendus: 1) 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine 2)1630-1680 keskmine periood ,piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine 3)1680-1740 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muusikaline barokistiil on pärit itaaliast- olulisemad tõuked andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Itaalias kuj. enamik ajastu zanridest ning itaalased (nagu renessansi ajal madalmaalased)olid kõigis muusikavaldkondades. 3.Vaimulik muusika: oratoorium ja passion(Schütz, Händel, Bach) Vaimulik kontsert (Schütz), Vaimulik kantaat (Buxtehude, Bach) Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta,üksnes muusikaliste vahenditega.Oratooriumim kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga Aegamisi tungivad sisse monoodia elemendid : a)lavategevuseda , läheneb vaimulikule ooperile
jõudis merevaik kaubateeks kujunenud WISLA jõge pidi. - Balti hõimu elasid tollal märksa laiemal alal kui tänapäeval, ulatudes WISLA äärest Kesk-Venemaa DNEPRI jõe taha. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist (5-6saj) surusid suured rahvarännud, eriti just slaavlaste liikumine, balti hõime kitsamale alale ja mõnevõrra põhja suunas, seni soome-ugri keeli kõnelevaate elanike, eriti liivlaste aladele. - Leedulased koosnesid kahest suurest rühmast: ZEMAIDID ehk madalmaalased, kes elasid Läänemerre suubuva Nemunase jõe suudmealal ja AUKSTAIDID ehk kõrgmaalased, kes elasid piki jõge kaugemal idas. Ülejäänud, leedulastega tihedalt seotud balti hõimud, kes elasid neist läänes ja edelas olid, skalvid, jatvingid ja preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid. - Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID
Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid – que les gueux (pr ‘nagu kerjused’). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks. See oli esimene samm iseseisvuse suunas. Järgmisel aastal kutsus Felipe II Alba hertsogi Madalmaadest tagasi ja oli
· Katoliku kiriku õpetus kaasajastub ja muutub jäigemaks (toimub eemaldumine humanistlikust sallivusest). · Kirikukorraldus organisatsioonina kaasajastub. · Kirik osaleb aktiivselt asumaade kristianiseerimises - edukalt. · Katoliku kirik säilis. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: · Kõrged maksud ning paljud kauplemist takistavad majanduskeelud põhjustasid Madalmaades rahulolematust. · Madalmaalased pidasid Hispaania kuningat Felipe II võõraks valitsejaks. 46 · Felipe II surus maha reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi ning seetõttu algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Tulemused: · 1576. aastal kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Madalmaade seitsmeteistkümnest provintsist end Hispaaniast sõltumatuks. · 1581. aastal moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. Suurima ja mõjukama
Lasi ehitada saarele Jacobi fordi, ja saavutas sisuliselt monopoli. Gambiast veeti välja kulda, elevandiluud, väärispuitu, pärleid, odava hinnaga. 1652 Õnnestus jacobil omandada teinegi meretagune koloonia Tobago saar, Kariibi mere ääres oleva saarestikus oleva saarega. Euroopas oli et kolumbus avastas selle. Jacobi ajaks oli Topbago jagatud erinevate euroopa riikide vahel.Jacob ostis ühe tüki saarest inglaste käest, kuid ka tõrjus välja madalmaalased ja prantslased, rajati jacobi fort mis kontrollis saart ja tegevust, rajati istandus kus hakati kasvatama suhkurt tubakat, kohvi, toodi neegerorju, kohapealt veeti välja banaane , rummi , papagoisid. Kuramaahertsogi riigist kujunes tähtsaim koloniaal riigi varustaja jne.Kahte forti enda käes hoida, kohalikke istandusi ja orje valitsemiseks selleks saatis jacob sinna oma alamaid Kurmaalt.Jacobi välispoliitika oli edukas ainult esialgu, sisi jä juba naabrite
annaabi.ee 
