N: bakter, amööb Hulkraksed organismid, kelle keha koosneb paljudest rakkudest. N: vetikad, samblad Prokarüoot org., kelle rakkudes puuduvad tuumad. N: bakter, tsüaanabakter Eukarüoot org., kelle rakkudes on tuum. N: amööb, kingloom Mükoplasma väikseim ainurakne org. Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab rakku Rakutuum organell, mis reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Karüoplasma tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Histoonid peamised kromosoomivalgud, mis kaitsevad RNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. Homoloogilised kromosoomid 1) moodustavad teise samasuguse kromosoomiga paari,2) sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid keene. Nukleosoomne fibrill kromosoomide ehitusosa, mis koosneb histoonidest ja DNA-st. Rakumembraan rakku ümbritsev kileas moodustis. Fagotsütoos ainete aktiivne transp. viis
Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEKS TERVIKUKS. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu TOIMUB AINETE LIIKUMINE TUUMA SISEMUSSE JA SEALT VÄLJA. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma-sisaldab DNA-d, RNA-d, valke, ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. TUUMA KÕIGE OLULISEMAD OSAD ON KROMOSOOMID!!!! Tuumas on tuumakesed ja selles piirkonnas toimub kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. RAKUTUUM REGULEERUB KÕIKI RAKUS TOIMUVAID PROTSESSE. Tuuma kõrvaldamine = raku jagunemisvõime kaotus, ainevahetuse aeglustus, raku hukk. ENAMASTI ON IGAS RAKUS ÜKS TUUM! Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nim HOMOLOOGILISTEKS! HOMOLOOGILISED KROMOSOOMID SISALDAVAD
tavaliselt moodustavad nad thedalt koos ühe suure tuumakese. Ka ei toimu kõigilt geenidelt samaaegne rRNA transkriptsioon ning seetõttu on tuumakesi vähem nähtaval. Tuumakese suurus oleneb sellest, kui suures mahus toimub transkriptsioon. Rakkudes, kus toimub intensiivne valkude süntees võib tuumake hõivata tuuma ruumalast kuni 25% Tsütoplasma Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Raku elusaine, ümbritseb tuuma. Tsütoplasma moodustavad põhitsütoplasma, organellid ja sisaldised. Tsentrosoom Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevas silindrilisest tsentrioolist. Tsntrosoom osaleb raku jagunemisel. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus
Vastavalt pigmentide värvusele eristatakse kolme rühma: 1. Värvusetud ehk leukoplastid; 2. Kollased ja punased ehk kromoplastid; 3. Rohelised ehk kloroplastid. Kloroplast on kaetud kahe membraaniga. Selle ülesanne on fotosüntees(org. aine tootmine). Kromoplastid sarnanevad oma ehituselt kloroplastiga. Põhiline erinevus tukeneb stroomast paiknevate membraanidest ja pigmentide (karotinoidide) sisaldusest. Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Lüsosoom on ühe membraaniga ümbritsetud, mis hoiab endas erinevaid makromolekule. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees) Vakuoolid võivad olla vee talletajateks. Sinna saavad koguneda ka varuained, mis on
Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukelotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jaa nii edasi. Anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskonna põsiva Ph taseme. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.. Neid enamus rakkudes ei näe, kuna nad on lahti keerdunud väga peeneteks niitideks. Tuumas võib näha mitut tuumakest. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Kromosoomide arv ja kuju on muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib sarnasuse alusel jagada 23 paariks.
Vitamiinideks nimetatakse eluks vajalikke madalamolekulaarseid, bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Kõik looduslikud vitamiinid on orgaanilised ained, mida leidub vaid elusas looduses. Organismis toimib üle 20 vitamiini. Vitamiine hakati tähistama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamise järjekorras. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. A-vitamiin See mõjutab nägemisteravust. Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus. Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas. Ettevaatlik peaks olema toidu...
Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis moodustavad Golgi kompleksist. Sisaldavad ensüüme ning nendes lagundatakse makromolekule, otsetarbe kaotanud rakustruktuure, samuti fagotsüteeritud aineosakesi. Rakutuum Asub tsütoplasmas ja on ümbritsetud kahekihilise tuumamembraaniga, milles on poorid, mis võimaldavad mitmesuguste ainete liikumist tuuma ja sealt välja. Tuum on täidetud karüoplasmaga ehk tuumasisese plasmaga, mis siseldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige tähtsamad osad, nendesse on talletunud organismi geneetiline info. Funktsioonid: Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Juhib raku elutegevust valgu sünteesi kaudu Tuum puudub erütrotsüütidel- ja trombotsüütide ning vöötlihasrakkudel on mitu tuuma. Mitokonder Organell, mis varustab rakku energiaga. Pulkjad või ümarad organellid. Nende välimise
interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood, toimub raku intensiivne eluperiood. Raku tuuma saab jälgida ja vaadelda ainult interfaasis. Mitoos raku jagunemise viis, kus kromosoomide arv jääb muutumatuks kaks membraani primaarne ja sekundaarne poorid, mille kaudu ained liiguvad tuuma sisemusse ja välja Tuuma sees paikneb plasma(karüoplasma) DNA, valgud, RNA ja madalamolekulaarseid aineid, samuti kromosoome(peenjate niitidena lahti keerdunud, ei näe palja silmaga enne rakujagunemist. Üks või mitu tuumakest intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tuuma puudumisel rakk hukkub Tuum puudub erütrotsüütides, neid moodustub juurde vereloomeelundites. Enamasti üks tuum, aga nt. kingloomal kaks tuuma, vöötlihasrakk on hulktuumne Ülesandeks reguleerida kõiki rakus toimuvaid protsesse Kromosoomid
1. ioonkristalsed ehk ioonilised ühendid 2. molekulaarsed ühendid, milles on üks või mitu tugevat polaarset sidet, nt. CH3COOH, H2SO4. Mida polaarsem on lahusti, seda ulatuslikum on dissotsatsioon. Vesi on üks kõige polaarsemaid tavalahusteid. 3. polümeersed elektrolüüdid. Sisaldavad palju dissotsiatsioonivõimelisi gruppe. Nende dissotsiatsioonil tekib üks polümeerne paljulaenguline ioon ja lahusesse satub palju madalamolekulaarseid, enamasti anorgaanilisi ioone. Neid võib omakorda jagada aluselise iseloomuga aluselise iseloomuga ioonideks (sisaldavad kas –OH, –NH2 või –NH3 rühmasid, pürimidiin), happelise iseloomuga ioonideks (sisaldavad –COOH, –SH), polüamfolüütideks (sisaldavad nii aluselise kui happelise iseloomuga rühmasid, nt. valgud; võivad lahusesse anda olenevalt tingimustest nii vesinik- kui ka hüdroksiidioone) Inimeses on palju mitmesuguseid elektrolüüte:
funktsioone täitvad valgud *Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Tuumakesse sünteesitakse ribosoomide RNA-d. * Tuumake need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine. * Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. * Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid. *Golgi kompleksi ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine.. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises. * Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees ) *Vakuoolid võivad olla vee talletajateks
Vere hüübimisvõime kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. Vere kui puhversüsteemi abil säilitab organism ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseluiste ainete neutraalse reaktsiooni ja vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust. Inimese kehamassist moodustab veri 6-8 %, mis on täiskasvanul u 4-5 liitrit verd, millest vereplasma 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Vereplasma koostises on 90-91% vett, 6,5- 8%valku ja u 2 % madalamolekulaarseid aineid. Palsma on selgelt kollaka värvusega, mis peegeldab organismi sisekeskkonna seisundit: vere suhteline tihedus võrreldes veega on 1,025-1,029 ja suhteline viskoossus võrreldes veega 1,9-2,6; osmootne rõhk 768-819 kPa(7,6- 8,1 atm)Vereplasma on leeliselise reaktsiooniga, pH 7,35-7,4, Vereplasma osmolaarsus on ~300 mosm/l, Kogu vere viskoossus u.5*suurem kui veel. Vereplasma koostis ja füüsikalis- keemilised omadused hoitakse täpsete regulatsioonimehhanismidega stabiilsetena, mis on
milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja ainioonde kujul dissotseerunud olekus. Anorgaanilised ained osalevad paljused biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.
tsütoplasmaga, milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tsütoplasma. Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja ainioonde kujul dissotseerunud olekus. Anorgaanilised ained osalevad paljused biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja 15 oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes
annaabi.ee 
