ehk kompromisslahendust, mille nad ise välja pakkusid . Halb oli see, kui väga rangelt jälgida printsiipi 'eesmärk pühendab abinõu'. Selle vastu seadsid nad kompromisslahenduse e 'Hea' riigihuvi teooria, mis tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et valitsejal tasub silmas pidada, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Hea teooria esindajad nimetasid end tihti anti-machiavellistideks, kuigi tegelikult põhimõtteline alus oli neil sarnane: eristus avaliku moraali ja alamate moraali vahel. Ühelt poolt õigluse ja teiseltpoolt kasulikkuse vahele, seadsid 'hea' teoreetikud riigimeheliku tarkuse (prudentia). See seisneski oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel, tunda ära situatsiooni, millal rakendada õigluse printiipe ja millal kasulikkuse printsiipe. Seega alusvooruseks on neil tarkus, mitte õiglus nagu humanistidel.
Sekkuda võimalikult vähe 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas 1 "Halb" riigi huvi Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" riigi huvi tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglisd, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajalikkusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. (Michel Montaigne, Justus Lipsius) "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (1624-42 Louis XIII peaminister). Eiras positiivseid seadusi. Õigustas seda nii, et tuleb eristada avalikku huvi erahuvist. Valitseja huvi võrdustas avaliku huviga. Tavainimeste huvid
Ideeks oli mitte tõsta makse, elada kokkuhoidlikumalt. Pidas oluliseks vähest valitseja sekkumist. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Hea ja halb riigi huvi teooria. Halb Machiavelli: Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Eesmärk õigustab abinõu. Hea tunnitab, et valitseja shtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Hea teooria esindajad nimetasid end tihti anti-machiavellistideks, kuigi neil oli sarnasusi. Mõlemad rõhutasid riigimehelikku tarkust(prudentia), mis seisnes oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Praktikas on asi väga erinev. Näiteks Friedrich II ja Preisimaa: leidis, et valitseja peab olema võimeline rahvale vastust andma oma tegude eest, kuid tema tegelik poliitika oli palju pragmaatilisem. Richelieu ja Prantsusmaa: "reason of state", astus üle positiivsetest seadustest
Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe . Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks,hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või kasulikkusest, vastavalt vajadusele. Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. Elluviimine praktikas: kardinal Richelieu: Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides". Richelieu õigustus: Tuleb eristada avaliku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega
Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria "Halb"- Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu "Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti-machiavellistideks, hoolimata sarnasustest(sinna alla kuulus nt prantslane Michel Montaigne). Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus Praktikas püüdis seda rakendada kardinal Richelieu ('Reason of State'). See nägi ette positiivsete seaduste eiramist ,,riigi huvides". Eristada tuli avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi
Sekkuda võimalikult vähe 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria "Halb"- Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu "Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti-machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament sõjast 22 · Moosese 5. raamat (Deuteronoomium), 20:
Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Hea ja halb riigi huvi teooria. Halb - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Hea - tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid enda anti- machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Nende vahele paigutasid tarkuse - oskus laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel - nimetasid end antimachiavellistideks, kuid kattumisi ju. Machivelli teooria söödavaks tehtuna. Anti-machiavellist nt. prantslane Michel Montaigne (1533-1592), flaamlane Justus Lipsius (1547-1606) Montaigne'i essee "Kasulikust ja auväärsest": "Kui mingi ettenägematu asjaolu või ootamatu riigi hädavajadus sunnib valitsejat murdma oma sõna või lubadusi
ehk kompromisslahendust, mille nad ise välja pakkusid . Halb oli see, kui väga rangelt jälgida printsiipi 'eesmärk pühendab abinõu'. Selle vastu seadsid nad kompromisslahenduse e 'Hea' riigihuvi teooria, mis tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et valitsejal tasub silmas pidada, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Hea teooria esindajad nimetasid end tihti anti-machiavellistideks, kuigi tegelikult põhimõtteline alus oli neil sarnane: eristus avaliku moraali ja alamate moraali vahel. Ühelt poolt õigluse ja teiseltpoolt kasulikkuse vahele, seadsid 'hea' teoreetikud riigimeheliku tarkuse (prudentia). See seisneski oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel, tunda ära situatsiooni, millal rakendada õigluse printiipe ja millal kasulikkuse printsiipe. Seega alusvooruseks on neil tarkus, mitte õiglus
16. saj. mõiste ragione di stato e. raison d'etat e. reason of state "Riigi huvi" teooriad 16. sajandil Machiavelli nn. kommentaatorid: · "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria · "Halb" siis, kui järgida Machiavelli põhimõtet: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. · "Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti-machiavellistideks (printsiipe ümberkirjutanud, mitte otseselt anti-), hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel · Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus kompromiss ,,hea" ja ,,halva" vahel. Oskus laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Peab ära tundma olukordi, millal tuleb rakendada õigluse, millal kasulikkuse printsiipe.
annaabi.ee 
