Pääsusaba. Nimetused: Eesti keeles Pääsusaba. Ladina keeles Papilio machaon. Vene keeles Mahaon. Inglise keeles Swallowtail. Soome keeles Ritariperhonen. Rootsi keeles Riddarfjärilar. Pääsusabale andis nime Rootsi loodusteadlane Carl Linne. Aastaks oli siis 1758. Ta nimetas pääsusaba iseenesest väga lihtsalt ja metoodiliselt: Papilio machaon. Papilio tähendab ladina keeles liblikas. Machaon on aga tegelane Kreeka mütoloogiast, kes pälvis austuse Trooja sõjas muu hulgas ka arstina tegutsedes. Pole teada, et pääsusabasid oleks mingilgi moel mõnel meditsiinilisel otstarbel kasutatud. Seetõttu on tõenäoline, et kui Linne liikidele nimesid andis, oli tema eesmärgiks mitte müütide abil pääsusabasid iseloomustada, vaid vastupidi, ilusa liblika abil mütoloogilist kangelast tunnustada. Tunnused: Kergesti äratuntavad, suured, must-kollase tiivamustriga liblikad.
Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt
tundja. Ta kuulub üliinimlike võimetega surelikke hulka, kes oma tähtsa saavutuse tulemusena sai jumalana.[10] 1. ASKLEPIOSI ELU 1.1 Sugupuu Kreeka müütologia järgi, oli Aklepios Apolloni (valguse, ennustamise ja muusika jumal) ja tema armukese järvenümf Koronise poeg. [3] Tulevikus abiellus tema Epionega (jumalanna, kes oskas valusid leevendada) ja nende edaspidised lapsed olid ka meditsiini kunstiga seotud: kiirurgia (poeg Machaon), sissehaiguste tohterduse (poeg Podaleirios), maagilise ravimise (poeg Telesphoros), haiguste profülaktilise ravimise (tütred Hygieia ja Agleae), kõigeravimise (tütar Panakeia), ravimite tohterduse (tütar Aceso), raskete haiguste taastumise (tütar Iaso) ja tervisega (tütar Meditrine). [4] 1.2 Koronise pettus Lapsena Asklepion kasvas ja õppis ilma vanemateta. Põhjuseks oli see, et Apollon tappis oma truudusetu armukese, kes varjas oma elukaaslaselt teise sureliku mehe olemasolu.
Seepärast tabab nool Kreeka väejuhti külje sisse, tungib läbi turvistiku naastude, puurib augu nahast alusvöösse ja lõikub ihu pealispinda. Menelaos toob kuuldavale lühida karjatuse ja langeb põlvili, ning juba värvub maa verest punaseks. Kohe kostab kreeklaste leerist nördimus- ja raevuhüüdeid ning relvadega veheldes koonduvad nad ümber Menelaose: ,,Reetmine! Reetmine!" kõlavad hüüded; Agamemnon kummardub venna kohale, kes ikka veel maas lamab: ,,Kutsuge arst Machaon, tulgu ta kiiresti! Samal ajal valmistugem lahinguks! Troojalased veel maksavad selle eest! Ei, vennas," lisab ta, nähes, et Menelaos püüab ennast üksi noolest vabastada, ,,sa lase Machaon ravib sind. Selle haava kätte sa ei sure, vaid tuled varsti tagasi lahingusse!" Samal ajal saabuvad joostes teised kreeklaste vanemad ja kogu armee hakkab ähvardavalt liikuma. Lahingu algus on lähenemas. Samal ajal on üks heeroldeist jõudnud joostes suure meediku Asklepiose poja Machaoni juurde
Tartu Ülikool Referaat Hygieia Arstiteaduskond Proviisoriõppe I kursus Tartu 2012 Sisukord 1. Hygieia 1.1 Päritolu ja iseloomustus Tervisejumalanna Hygieia pärineb Kreeka mütoloogia kuulsaimast ravijate perekonnast. Tema vanemateks oli meditsiinijumal Asclepius ning valu leevendamise jumalanna Epione. Abielupaari pojad (Podalirius, Machaon, Telesforos, Aratus) ja tütred - Hygieia ja tema viis õde (Meditrine, Aglae, Aceso, Panacea ja Iaso), esindasid oma isa ravikunsti erinevaid tahke. Näiteks tunnustati Machaoni ja Podaliriust andekate kirurgidena, Panacea tituleeriti imeravimite jumalannaks, Iasot tunti haigusest taastumise jumalannana ning Acesot peeti paranemisprotsessi personifikatsiooniks. Kõikidest oma lastest oli Asclepiusel Hygieaiga kõige lähedasem suhe, neid kaht kujutati sageli koos
näärmed, mis ärrituse puhul punase kahvlina välja sopistuvad ning eritavad mädanenud ananassi meenutavat ebameeldivat lõhna. Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust. Valmikute tagumiste tiibade tüvikul võib näha silmi meenutavaid siniseid ja punaseid laike. 7 3. LISA 3.1. Põhiandmed Pääsusaba kohta Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon SUURUS Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. PALJUNEMINE Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2- 24 nädalat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda
on tagatiibadel vähem sooni kui eestiibadel. Tavaliselt on samasooneliste eestiivad tagatiibadest laiemad ja enamasti ka pikemad, kuid leidub ka selliseid liblikaid, kelle tagatiivad on eestiibadest laiemad (näiteks sambliklased). Tiivad võivad olla ka sagarateks jaotunud, näiteks liblikatel sugukondadest Alucitidae ja Pterophoridae. Tihti esinevad tiibadel ka pikemad või lühemad jätked - siilakud, tuntuim selline liik on pääsusaba (Papilio machaon). Paljudel väikestel liblikatel on tiivad muutunud kitsasteks, lantsetjateks ning ääristatud pikkade narmastega. Lennu ajal ühendatakse tiivapaarid tagatiival paikneva vastava oga - kidaharjase - abil kokku, millega tagatakse nende sünkroonne töö. Lõugadega liblikatel, samasoonelistel ning päevaliblikatel kidaharjast pole. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid
Suurbritannias on tekkinud pääsusaba uus alamliik, keda esineb ainult mõnes väikeses soises piirkondades. Tema esinemise põhjus pole päris selga. Algupäraselt eelistas see pääsusaba stepialade kuva ning päikesepaistelist kliimat. Eestis võib pääsusaba varase kevade korral ringi lendamas näha juba maikuus. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon Suurus Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. Paljunemine Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2-24 nädalat. Lähisuguluses olevad liigid Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas (Iphiclides podalirius) ja liik Zerynthia polyxena.
Männivaksik 7. Pieris brassicae suur-kapsaliblikas 8. Pieris napi naeriliblikas 9. Külmavaksik 150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi 151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa kaerasori 152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli? Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel 153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli? Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu 154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon pääsusaba 2) Parnassius mnemosyne mustlaik-apollo 3) Aglais urticae väike-koerliblikas 4) Inachis io päevapaabusilm 155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus-Guineas 156
virgo) (Calopterygidae) pruun-tondihobu (Aeshna Aeshna tondihomulased (Aeshnidae) grandis) kaerasori (Gryllotalpa Gryllotalpa sorilased (Gryllotalpidae) gryllotalpa) harilik kõrvahark (Forficula Forficula auricularia) triiplutikas (Graphosoma Graphosoma kilplutiklased (Pentatomidae) lineatum) pääsusaba (Papilio machaon) pääsusaba (Papilio) ratsulibliklased (Papilionidae) Phryganea grandis puruvanalased (Phyganeidae) kihulane kihulased (Simuliidae) maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea)
Sugukond võrgendikoilased Hyponomeutidae. Röövikud elavad grupiti koos üheskoos kootud võrgendipesas. Üks levinumaid liike on toominga-võrgendikoi Hyponomeuta evonymellus. Suurliblikad Macrolepidoptera Suurliblikad jagatakse sageli kahte rühma: Päevaliblikad ja hämarikuliblikad Päevaliblikad. Mitu sugukonda päevase eluviisiga liblikaid. Päevaliblikatel on enamasti laiad värvikirevad tiivad ja tipust jämenevad tundlad. Mõned näited: pääsusaba Papilio machaon on Eesti suurim päevaliblikas, ohakaliblikas Vanessa cardui ja admiral Vanessa atlanta on rändliblikad, kes meil talvituda ei suuda. Mustlaik-apollo Parnassius amnemosyne on NATURA 2000 kaitsealune liik. Tavalised on veel suur kapsaliblikas Pieris brassicae , põualiblikas Aporia crataegi, koiduliblikas Anthocaris cardamines, lapsuliblikas Gonepteryx rhamni jne. Päevaliblikaid on Eestis veidi üle 100 liigi. Hämarikuliblikad. Tegutsevad hämaras või öösel pimedas
annaabi.ee 
