MAAVÄRINAD 12. klass Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk
Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala.
ei saa liikuda,sellest tekib rõhk.Kui laamad jõnkshaaval üksteise peale nihkuvad,panevad nad sel kohal maa tugevalt värisema.Asulad ja suured linnad purunevad,tekivad järved ja lõhed.Tekoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid,on kestvad ja korduvad.Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul.Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks.Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad,mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised.Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad,neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Iga 30 sekundi järel väriseb maa kuskil natuke.Need maavärinad on küllalt tugevad,et neid tunda,kuid nad ei tekita kahju.Iga mõne kuu järel toimub suurem maavärin.Siis väriseb maa nii tugevasti,et maanteed lagunevad,moodustuvad hiiglaslikud lõhed ning hooned ja sillad varisevad kokku,surmates palju inimesi
geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. ===== Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena. Tektoonilised – Maa sisepinged. Vulkaanilised – vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad – koobaste sisselangemine. Tehnigeensed – inimeste põhjustatud. Kolle – koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter – koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala – logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala – põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse
geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. ===== Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena. Tektoonilised Maa sisepinged. Vulkaanilised vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad koobaste sisselangemine. Tehnigeensed inimeste põhjustatud. Kolle koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse
tekivad maavärisemised. Sellist liiki vappumiste järgi ei saa ennustada tulevasi vulkaani purskeid (10)Vulkaaniliste maavärinate tagajärjeks võivad olla lõhed ja praod maapinnal, maapinna deformatsioone, rajatiste ja hoonete hävinguid ning materiaalseid kahjud. [], [], [], [] Plahvatav vulkaan (http://www.bhargavaz.net/rashi/volcano.jpg ) Kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud maavärin (langatusvärin) Tegemist on väiksema magnituudiliste maavärinatega. Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest Koopad ja kaevandused võivad kokku variseda, kui mingil põhjusel ,,lagi" annab pingele järgi või massiliste maalihete tõttu. Üldjuhul on langatusvärinad nõrgad ning ei tekita suuri kahjusid, neid võib põhjustada ka inimtegevus, siis on tegemist tehnogeense maavärinaga. [] Laviini tagajärjel tekkinud maavärin Lisaks tekitavad väiksemaid maavärinaid ka suuremad laviinid
püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog. Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa vulkaan. Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi. Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne. Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias, Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate
kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. 1.4 Vulkaanilised maavärinad Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete
Antiklinaalsed Diapiirkurrud võivad levida eestis, ei ole endogeensed protsessdi. Tekivad niimoodi, et on kahelubjakivi vahel on savi ja kui jää liikus üle, siis jääkoormuste tõttu savi.. Rahulikel aladel platvormidel kujunevad antekliisid ja sünekliisid, kilbid. Maavärinad Tektoonilised: maa vahevööd või maakoores esinevate sisepingete lahendus Vulkaanilised: kaasenvad vulkaaniliste protsessidega, eksogeensed Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemistest Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärin kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärina keskmeks. ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof maavärin magnituudiga 8,0. Metamorfism e moone Moondekivimid tekkivad mineraalise massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil
33. Mida nimetatakse geotermiliseks gradiendiks ja kui suur on ta keskmine väärtus ? Temperatuuri tõusu iga 100 m kohta nimetatakse geotermiliseks gradiendiks. Keskmiselt arvestatakse, et 100 m sügavuse kasvuga kasvab temperatuur 3 kraadi. 34. Mis põhjustab maavärinaid ? Maavärinaid võivad põhjustada: - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged tektoonilised maavärinad - Vulkaanipursked - vulkaanilised maavärinad - Maapinna sisselanged - langatusvärinad - Inimtegevus - tehnogeensed Enamlevinud maavärinad on tektoonilised (95%). 35. Millega iseloomustatakse maavärina võimsust ? Mavärina võimsuse iseloomustamiseks kasutatakse nn. Richteri skaalat. Aluseks on tinglik ühik - magnituut (M). 36. Kuidas jaotatakse vulkaane ? Tavaliselt kasutatakse vulkaanide puhul kõige tavalisemat jaotust: lõhe- ja lõõrvulkaanid. 37. Millised on vulkaaniliste pursete produktid ?
Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine. Tehnogeensed- inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel. Kivimite ülessulatamine, deformeerimine. Magmakivimite ja tardkivimite moodustumine. 16.Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid: geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule, vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine.
survet, et toimub plahvatus Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Positiivsed: - Viljakam pinnas - Maavarade teke (metallid) - Geisrid ja kuumaveeallikad - Turism Negatiivsed: - Mürgised gaasid - väävliühendid, CO2 - Lõõmpilv - Mudavoolud - Tekivad maavärinad Maavärinad Maavärinaks nimetatakse kivimkeskkonna elastset deformatsiooni Maavärina liigid: - Tehismaavärinad - Langatusvärinad - koobaste varisemine - Vulkaanipursetega kaasnevad - Tektoonilised maavärinad Tektoonilised maavärinad: - Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes toimub murrangupinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine (laamad jäävad üksteise külge kinni) Seismilised lained - maavärinas vabanenud energia kandub igas suunas laiali sisemiste lainetena - Pinnalained - levivad mööda maapinda 2-5m/s - Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse
fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete
vööndites. Maavärinad põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter. Maavärina tugevust hinnatakse 12-pallise skaala järgi. Maakeral leiab igal aastal aset keskmiselt 20 katastroofilist (seejuures 2 väga
temperatuur. 57. *Murrangliikumised(maakoore rebendrikked) - Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. 58. *Nihked - Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. 59. *Maavärinad - +Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus +Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega +Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel +Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. Maavärinad võivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. 60. *Magmatism ja vulkanism - Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. 61
*Murrangliikumised (maakoore rebendrikked)-Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. *Nihked- Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. *Maavärinad-+Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus+Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega+Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel+Tehnogeensed : inimtegevuse môjul Maavärinad vôivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. *Magmatism ja vulkanism- Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rôhureziimi rikkumine vôib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. *Metamorfism-Moondekivimid tekkivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel
seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine 1) Tektoonilised 2) Vulkaanilised 3) Langatusvärinad 4) Tehnogeensed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt). 2. Mis on litosfäär?
5. Maavärinad, magnetism ja vulkanism. Maakoore vappumisi ja maapinna järske suhteliselt lühiaegseid kõikumisi nim. maavärinateks. Maavärinad jagunevad: Tektoonilised maavärinad mida põhjustavad Maa vahevöös ja maakoores esinevad sisepinged. Aeglaselt tekkinud pingete järsud lahendused, mis realiseeruvad kivimplokkide lõhestumise ja nihkumisega. Need moodustavad 95% maavärinatest.Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad suurte koobaste sisevarisemine. Tehnogeensed maavärinad tekitab inimtegevus pommiplahvatused, lõhketööd jm. Pikilained (kuni 13,6 km/s) tekivad keskkonna mahu järsu muutumise tagajärjel. Läbivad kogu maakera. Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi
● Murrangliikumised (maakoore rebendrikked) on maakoore osade nihkumine piki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. ● Nihked-toimuvad horisontaalsuunas piki siirdepinda ● Maavärinad+tektoonilised liikumised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus ● Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega ● Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel ● Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul vôivad maavärinad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. ● Magmatism ja vulkanism-kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rõhureziimi rikkumine vôib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale.
annaabi.ee 
