Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge

"maausku" - 15 õppematerjali

Kassinurme hiis
20
pptx

Kassinurme hiis

Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal ­ 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine ­ maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik ­ muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus ­ Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ­ ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" ­ erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Keskaeg – põhjalik pööre ühiskonnas
2
doc

Keskaeg – põhjalik pööre ühiskonnas?

Keskaeg ­ põhjalik pööre ühiskonnas? Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. USK muinasajal keskajal Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Eesti muutused keskajal
1
doc

Eesti muutused keskajal

Muutused keskajal Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad.

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Islamiusu ülevaade
36
pptx

Islamiusu ülevaade

Islam Koostanud: Katri Kõva Aeg enne islamit O Enne islamit ei olnud araablastel ühtset riiki. O Suurem osa araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. O Tähtsamad linnad olid Meka ja Jathrib . O Nagu ka eestlased, uskusid araablased ‘’maausku’’. Islami teke –Muhamedi ilmutus Prohvet Muhamed sai esimest korda ilmutuse Meka lähistel, Hira mäel, ühes üksildases paigas. Tema ette ilmus peaingel Gabriel, kes teatas, et Muhamed on valitud Allahi saadikuks ning ta peab hakkama inimestele tõelist usku kuulutama. Muhamedi eluolu O Muhamed sündis 570.aastal Mekas. O Noorena töötas ta kaameliajajana ja oma kaupmehest onu juures kaameliajajana. O Ta suri 632. aastal. Araablased võtavad vastu islami

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Maiad
15
ppt

Maiad

Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Usk Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid) Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga omand Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaac'ilt niisutust kuivavatele põldudele.

Ühiskond → Ühiskond
31 allalaadimist
Grupitöö keskkonnakaitses-Kassinurme linnamägi
4
docx

Grupit�� keskkonnakaitses "Kassinurme linnam�gi"

Allikate vesi avaneb pinnakattest. Mõhnastikus asuvad sügavad lohud ­ Kalevipoja silmapesukauss ja Kalevipoja vann ­ täituvad pinnakattest avaneva veega. Kassinurmel on ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi. Kaitseala moodustati 1968. aastal maastikuelemendi (linnamägi) kaitseks. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha. Mõõtmised on näidanud, et ohvrikivide juures ja nende vahelisel alal ületab energivoog isegi Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seetõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel. Kassinurme on ka elupaik harudastele liikidele nagu näiteks merikotkas ja valge-toonekurg. Looduse, muististe ja tervise rajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega, nautida kauneid vaateid vooremaastikule

Geograafia → Keskkonnageograafia
8 allalaadimist
Maiad ja asteegid
19
ppt

Maiad ja asteegid

loodusrikkusi, kuid ikkagi õnnestus maiadel oma kaupade müügiks sõlmida edukaid kaubandussidemeid. Sool oli nende üks väheseid loodusvaru ning maiad müüsid seda, samuti sokolaadi, kirevaid linnusulgi ja isegi orje, et hankida väga olulisi tarbeesemeid, nt vasktööriistu. Tihedates troopikametsades oli raske liikuda, mistõttu kaupu veeti enamasti paatidega ­ kas siis jõgesid ületades või piki kallast liikudes. Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat). Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid). Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga omand. Lapse ema käib rasedana palju leilisaunas- leil rahustab ja puhastab. Lapsel on oma olend, nahual

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Maiad - uurimustöö
7
odt

Maiad - uurimustöö

See eeldas ka head matemaatika tundmist. Maiad kasutasid arvutamiseks kahekümnendsüsteemi ja tundsid arvu 0. Rituaalne aasta oli 260 päeva pikk = 13 kuud, igas 20 päeva. Päikesekalender oli aga 365 päeva. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad. Usund Maiad olid maausku nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat. Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid. Preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid. Maiad otsustasid ise, mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema osadele aga omand. Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaacilt niisutust kuivavatele põldudele

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas
5
doc

Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas

Nii kujuneski välja kirjakeelena just põhja- eesti keel, mis hiljem ka riigikeeleks sai. Praegused eestlased unustavad üha enam ja enam kodukandi murdeid ning valdavad peamiselt riigikeelt, mis riigikeeleks on muutunud aga mitme sajandi eest aset leidnud usuga seotud sündmuste ajel. Ent mõjutamata ei ole jätnud meid ka teised religioonid. Kaugete aegade tagant on meieni jõudnud traditsioonide jäänukid esivanematelt, kes tunnistasid looduslähedast maausku. Lisaks on lähiminevikus kirjanduse ning avardunud reisivõimaluste kaudu hakanud meid üha enam mõjutama ka kaugemad religioonid, näiteks budism. Religioonide mõjud ei pruugi sealjuures ilmneda üldsegi teadlikult. Inimene võib kuulda, näha, lugeda või kogeda vaid üht osa religioonist ning võtta tolle omaks, endale otseselt teadvustamata, et tegemist on mõne religiooni ilminguga. Nii võib end ateistiks nimetav inimene uskuda

Teoloogia → Üldine usundilugu
169 allalaadimist
AJALUGU-ROOTSI AEG
12
odt

AJALUGU (ROOTSI AEG)

Piibli järgi lugema õppimine -Forseliuse õpetajate seminar -Nõiad tuleriidale -Tänu sellele on luteriusk kinnitatud 21) MIDA PIDASID ROOTSI VÕIMUD VÄÄRUSUKS? MIKS HOIDSID EESTLASED OMA VANADEST USKUMUTEST JA KOMMETEST VISALT KINNI? MIDA VÕTTIS RIIGIVÕIM ETTE VÄÄRUSUGA VÕITLEMISEKS? TOO 4 NÄIDET. MIS TOIMUS EUROOPA KIRIKUPOLIITIKAS 17. SAJANDIL II POOLEL? VÕRDLE SEALSEID PROTSESSE JA EESTIS TOIMUNUT -Rootsi võimud pidasid väärusuks loodus- ja maausku. Ka muistne eestlaste usk oli väär. -Eestlased hoidsid oma vanadest uskumustest ja harjumustest kinni, sest nad olid harjunud nendega ning oli segane aeg. Kõige rohkem usaldati vanu jumalaid. Inimeste elud olid tihti ohus. -Väärusuga võitlemiseks võeti ette kirikute taastamine, eestikeelse kirjasõna levimine, koolihariduse esiletoomine ja nõidade tagakiusamine. -Euroopas olid ususõjad, vastureformatsioon. Eestis oli katoliku kirik kaotanud.

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks
16
docx

Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks

Rohkem kui 30 protsenti mari lastest räägib kodus vene keelt ning marikeelsed raamatud neid ei huvita. (Pusztay, 2004) Nõukogude ajal ei käidud enam isegi pühas hiies avalikult, sest seda ei lubatud. 90. aastatel, kui Nõukogude Liit lagunes, hakkasid inimesed end uuesti vabamalt tundma ning ka külatargad muutusid aktiivsemaks. Inimesed hakkasid uuesti hiies käima ning mari kombed hakkasid vaikselt uuesti inimestele meelde tulema. Marimaal on ka palju kaheusulisi, kes on siiani maausku ning kes käivad samal ajal ka kirikus. Seda on hea teada, sest see tähendab, et siiski ei ole venestumine päriselt inimeste usku muutnud, vaid pigem seda laiendanud. (Aleksejev, 2013) Vasli Nikolaev, Tartus elav mari, on öelnud saates „Huvitaja“, et Marimaa noortes on toimunud justkui uus ärkamine – noored elavad meelsasti külades, kui ka minnakse suurtesse linnadesse õnne otsima, siis mäletatakse siiski oma kultuuri ning ollakse selle üle uhked

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
Varauusaeg Eestis
7
doc

Varauusaeg Eestis

töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta. ...Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks? Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrandumine polnud lihtne. Mis usku oli eestlane 18.saj? Muinasusku (maausku), muinasusu kombed, ebausu ilmingud, nõiad, maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja laulatusest, armulaual ei käidud, luteri usk jäi kaugeks, vastureformatsioon ebaõnnestus. 1642. Pühajõe mäss, talupojad hävitasid mõisa vesiveski. Rahvaharidus Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Iga pärisorjast talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised aastad? 1632- avatakse Tartu Ülikool

Ajalugu → Ajalugu
124 allalaadimist
Sõnavabadus
13
doc

Sõnavabadus

füüsiline hävitamine" "Mida juhuslikum on hävitamisele kuuluvate inimeste ja objektide valik, seda raskem on neil välja töötada vastustrateegiat." "Kuna kristlus peab Eestist jäägitult kaduma, on ainus võimalus selle saavutamiseks kõigi kristlaste ning juutide likvideerimine ja kirikute purustamine." "On selge, et niipea kui terror yhiskonnas on kasvanud massiliseks ning kyllalt palju inimesi pööranud maausku tuleb yhel hetkel minna varjatud tegevuselt yle avalikule ning likvideerida riigivõim." Kohtualune ise käsitas oma kodulehte n. ö tervikliku eneseväljenduskoguna, mille erinevate osade iseseisev analüüsimine poleks tema arvates õige. L. Kaplinski väitel oli tema eesmärk lugejat rabada ja sokeerida ning panna mõtlema. Kohus nõustus (Tartu Maakohus) sellise arusaamaga ja leidis, et ka kodulehe tervikkujundus ja ülesehitus viitas kohtualuse soovile luua loomingulist tervikut.

Õigus → Õigusõpetus
70 allalaadimist
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

ta nii või nii. Esindatud on siin ka religiooni teema. Kivirähk on siin kriitiline nii kristluse kui hiieusuliste suhtes. Neid mõlema poole usuga seotud isikuid kirjeldatakse julma kriitika kaudu. Siin on ka üks vastuokslik arusaam, mis tekib. Tavaliselt on taaskord näidatud seda ja meie ajalooteadvuse narratiivis on oluline, et maausk on positiivse märgiga, kuid ristirüütlite toodud kristlus on negatiivse märgiga. Kivirähul ole aga ka maausku püütud idealiseerida. Loeng nr 12 (27.03.2008) 1990 aastast võib leida ühe aamatu, mis osutub järgneva 20 aasta jooksul suundanäitavaks ja mingeid arenguid mõjutavaks tekstiks ­ Peeter Sauteri ,,Indigo". See on võrreldes Undi ja Unduskiga täiesti teistmoodi. Kui mõelda tagasi Unduski tekstidele, siis need on kohutavalt Eesti nüüdiskirjandus

Kirjandus → Kirjandus
288 allalaadimist
Eesti keskaeg
47
docx

Eesti keskaeg

Ehk maausk, see on oma religioon (Soome- Ugrilik religioon). Muinas-ajal Eesti polnud isoleeritud ümbritsetud maailmast. Kristlikud ideed olid eestlastele tuttavad. On teada üksikuid kristlastest eestlaseid 12. sajandil. 12. sajandil on tavalised leiud haudades kaela ümber ristid. Keskaegsed kristlased ei eitanud paganlike jumalate olemasolu, sest neid peeti deemoniteks, kes võtsid võimu üle inimeste. Maausk polnud ühtne, pidevalt seda inimesed täiendasid ja muutsid. Maausku iseloomustab animism ehk usk eluta objektidesse (Puu, jõgi, mets). Talurahvas ja katoliiklus: Talurahvas peab teadma: Meie Isa Palve, Ave Maria, usutunnistus, Meie tervitus palve. Eestikeelse kirjasõna sünd- Varasemad eesti keelsed sõnad pärinevad Henriku kroonikast: Laula! Laula! Pappi! maga magamas, maia, malewa. Vanimad sidusad eestikeelsed tekstid on säilinud alles 16. sajandi esimesest poolest. Sel ajal ei saa veel rääkida eesti kirjakeelest, vaid kirjutatud eesti keelest

Ajalugu → Keskaeg
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun