SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd,
laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja eelneva tõttu on laugastes peaaegu võimatu näha vetikaid või kohata veetaimi. Rabivere Soo Rabivere soo ehk Hagudi soo ehk Rabivere raba on raba Raplamaal Kohila vallas ja alevis. Soo jääb Rabivere maastikukaitseala piiresse. Soo jääb alevist lääne poole. Raba on osa Rabivere maastikukaitsealast, välja arvatud loode- ja läänepoolne osa, kus toimub freesturba tootmine. Rabast kagu poole jääb Kõnnu raba (Kõnnu järv), lääne poole jääb Pihali soo. Mõlemad kuuluvad Rabivere maastikukaitsealale ja kõik koos moodustavad peaaegu katkematu rabamassiivi. Rabas on hulgaliselt laukaid (Pikklaug, Kaselaug). Kuna piirkonnas on palju karsti, siis kaovad rabast väljuvad veed peagi maa alla (Urge kurisu). Raba servades ja laugaste ümbruses kasvab laiguti jõhvikaid. Raba
Sisemaalt voolab mere poole pinnavesi, mis moodustab soostuvaid järvi. Emmaste maapind on väga liivane, mulla ja huumuse tekkimiseks on aega olnud liiga vähe. 2.2 Loodus Soela väina ääres vahelduvad rannaniidud ja kadastikud salumetsade ning puisniiduga. Põhja pool on põhiliselt männimetsad, kohati leidub ka soid ja lodusid. Emmaste vallas asuvad Sepaste ja Tilga maastikukaitsealad ning osa Tihu maastikukaitsealast. Mets on Hiiumaa peamine rikkus. Emmaste 19700-st hektarist on ligi 13000 metsa ja võsa all, haritavat maad on jäänud ainult 3300 ja rohumaad 1600 hektarit. Metsad kasvavad peamiselt saare keskosas. Liivase mereranna ääres kasvavad roostikud ja igal pool on liigirikas taimestik. Kevad algab Emmastes varem kui mandril, kuid talv on pikem ja soojem ning talv pole merelise kliima tõttu väga karm. 2.3 Meremajandus
rabal on kujunenud kohalik omapära sufosiooniliste langatuslehtrite rida rabaliivikul, mis loob kordumatu ja säilitamist vääriva maastikupildi. Tähelepanuväärne on kaitseala rabamassiivist läände ja lõunaossa jääv mõhnastik. Mõhnade kõrgus on 10-15 meetrit ning nende nõlvadesse murrutatud astangud tähistavad jääaegsete jääpaisjärvede tasandeid. Peamist kaitset vajavad komponendid on mets, Nohipalu järved, rabasaared ja mõhnad ning raba tervikuna. [2,3] Meenikunno maastikukaitsealast hõlmavad rabad ca 34%. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari, mille järgi on paik oma nime saanud. Seal öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi elas ühel neist rabasaartest mees nimega Meeni ja nii saanudki raba nimeks Meenikund. Raba äärde on rajatud RMK matkamaja Päikeseloojangu metsamaja -, lõkkeplats ja vaatetorn. Rappa on rajatud ka õpperada. See kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Meenikunno
Lõuna-Kõrvemaa asub Pärnu jõgikonnas. Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus 1.5 Mullastik Maastikurajooni lõuna- ja lääneosas on valdavad madalsoomullad, moreenisaartel leostunud ja leetjad, liivastel tasandikel leet-gleimullad ning mujal mitmesugused gleimullad. Põhja- ja kirdeosa vahelduva pinnamoega aladel on ülekaalus mitmesugused leetunud, leede- ja soomullad. Ligikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad, ülejäänud (mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad. Soomuldadest on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määral lammimadalsoomullad. Kõik Põhja-Kõrvemaa turbasood on sügavad, ja moodustavad osa veereservuaarist mida kasutatakse Tallinna varustamisel joogiveega. Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid leidub peale Soodla ja Valgejõe lammide veel Mustjõe lisaojade Rekka ja Treimani kallastel.
P Pindala 12 300 ha. aljud tähelepanuväärsed loodusobjektid Atla jõe ääres ja Pühajõe allikad Raplamaal. Peale Loodud 1993 samanimelisest maastikukaitsealast. puud, allikad, rändrahnud, joad, kärestikud, joogivee on me esivanemad ammutanud allikaist Kaitsealused I kategooria liigid: haruline võtmehein, muda-lahnarohi, kalakotkas, väike- astangud, paljandid, koopad ja huvitavad ka paranemislootust: rahvapärimustes on allikaveele konnakotkas, must-toonekurg
on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 55. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 56. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 57. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 58. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni
on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 54. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 55. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 56. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 57. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 55. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 56. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 57. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 58
annaabi.ee 
