Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja u...
Maastikukaitsealad Maastikukaitsealade eesmärgiks on säilitada maastiku ilmet ja omapära. MK on palju erinevaid vööndeid. Võib olla reservaate (ei tohi minna), piiranguvööndeid (mingi aeg keelatud minna), üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus)
mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eesmärgiks on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Üksikpuid, välja arvatud kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Eesti looduskaitsealade, maastikukaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide nimekirja leiab internetiaadressilt http://eelis.ic.envir.ee/w4/ . (Mai, 2005) 4
- Hoiualasid on Eestis kokku 325. Näiteks Sõmeri hoiuala, Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Saulepi ja Matsi külas, hoiab Põhja-Pärnumaale iseloomulikku rannikumaastikku: Sõmeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulõukaid ning sealset elustikku. Kaitseala pindala on 362,5 ha. Kaitseala moodustati 2007.aasta. Maastikukaitseala - Kaitseb haruldasi või Eestile iseloomulikke loodus- või pärandkultuurmaastikke ning nendega seotud liike. - Maastikukaitsealade hulka kuuluvad ka looduspargid, kaitsealused pargid, arboreetumid ja puistud. - Kaitsealustel parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekord on sätestatud omaette kaitse-eeskirjas. - Maastikukaitsealasid, sh loodusparke on Eestis ligi 153 ning kaitsealuseid parke ja puistuid (ühtlase struktuuriga metsaosa) 514. Näiteks Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi
..ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüüpi- dena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest Eestis võib nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud ning loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) PROGRAMMIALA "See on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu- vööndiks ja programmiala üldvööndiks.
pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad. Kõik kaitsealad ei ole inimestele suletud, enamikul neist võib matkata ja loodusest elamusi saada. Kaitseala reeglid
pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. · Maastikukaitsealadel säilitatakse säästva kasutuse põhimõtteist lähtuvalt maastike mitmekesisust ja kvaliteeti ning loodusega harmoniseeruvat eluviisi. · Turism ja rekreatsioon on maastikukaitsealadel ja loodusparkides olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil. · Praeguse seisuga on arvukate maastikukaitsealade kõrvalkaitsealade nimistus 4 loodusparki - Loodi, Naissaare, Otepää, Haanja 33. Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks · Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. · Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud
eesvoolu. Õnneks ei omandanud maaparandus meil siiski nii totaalset mõõtu kui näiteks Taanis, kus looduslikke allikaid enam pole. 19 Pandivere kõrgustiku olulisemad karstijärved, karstialad ja allikate grupid ning nende lähiümbrus on varem kaitse alla võetud veesäilitusaladena, millest osa on tänaseks lülitatud Natura 2000 alade või maastikukaitsealade koosseisu. Pandivere kõrgustikul on selge vastuolu lühiajaliste majandushuvide (eelkõige põllumajandustootmise) ja veevaru pikaajalise kasutamise ning väärtuslike veeobjektide säilitamise eesmärkide vahel. Piirkond on samaaegselt oluline põllumajanduspiirkonna ja veekaitsealana. Pandivere kõrgustiku näol on tegu unikaalse alaga, mis varustab suurt osa Eestit puhta veega. Tähtis on meeles pidada, et põhjaveevaru kujuneb veelahkmealadel, mitte soodes ja märgaladel.
perspektiivis. Nimetatud vääriselupaigatüübid on tavaliselt seotud endiste põllumajandusmaastike või spetsiifiliste häiringutega, näiteks metsatulekahjud. Mis on vääriselupaikade inventeerimise eesmärk? ·Kasutada efektiivselt piiratud ressurssekõrge looduskaitselise väärtuse poolest silmapaistvate metsaalade kaitse ja säilitamise planeerimisel. ·Luua alus metsakaitsealade võrgustiku loomisele. ·Anda teavet muudatuste tegemiseks rahvusparkide, maastikukaitsealade ja teiste kaitsealade tsoneeringus ja majandamismeetmetes. ·Vääriselupaikade kaardistamine on vajalik metsade sertifitseerimiseks, mis tagab metsade säästva majandamise. ·Inventuuri tulemuste põhjal on võimalik hinnata metsade kaitsmise ja taastamise vajadust, tagamaks bioloogilise mitmekesisuse säilimine riiklikul tasandil. ·Inventeerimise tulemusena saadakse uut teavet ohustatud ja haruldaste organismide olemasolu ja leviku kohta metsades.
harmoniseeruvat eluviisi. Turism ja rekreatsioon on maastikukaitsealadel ja loodusparkides olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil. Seaduses pole määratletud, mille poolest erinevad “maastikukaitseala” ja “looduspark”. Algselt oli nende kahe tüübi idee selles, et looduspargis on suurem rõhk kultuuripärandil kui maastikukaitsealal. Praeguse seisuga on arvukate maastikukaitsealade kõrvalkaitsealade nimistus 4 loodusparki - Loodi, Naissaare, Otepää, Haanja. 33.Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine (välja arvatud
Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis ja katteväärtus. Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust (Roosaluste 1988). Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka lagendikud, puhkerannad, veed-alad, liivikud, kivistikud, lood). Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskasutuse laboratooriumi töörühm koostas rekreatiivsete metsade katastri, mis kujutas endast andmete kogumit metsade kvantitatiivse ja kvalitatiivse seisundi kohta, mis võimaldas organiseerida metsade majandamist seoses rekreatsiooniga (Paalme 1987).
annaabi.ee 
