kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonv. 16.vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Kyoto protokoll 17.vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse Montreali konv. 18.maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse UNESCO 19.edendada maastike kaitset , korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd Euroopa maastike konv. 20.kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides Gdanski konv. 21.mitmepoolse st kalanduse koostööst Atlandi o loodeosas Ottawa konv. 22.tagada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areng vaalapüügi konv. 23.kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Natura 2000 6
Eesmärgid *Avalikud maastikualased projektid ei tohiks enam olla eksklusiivne uurimisvaldkond või teadlaste ja tehniliste ekspertide monopoolne tegevusala *Maastik peab tõusma tavapoliitika lahutamatuks osaks, kuna ta mängib eurooplaste heaolus olulist rolli *Tuleb tegeleda suuresti “igapäeva”, “harilike” maastikega, nii linnas kui maa piirkondades Konventsiooni eesmärk on edendada maastike kaitset ja suurendada riikidevahelist maastikualast koostööd. Edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. Lähtekohad. Rõhutatakse: *Maastiku tähtsat rolli piirkondliku kui ka kohaliku kultuuri kujundamisel. Maastik kannab endas olulist osa Euroopa loodus- ja kultuuripärandist 14 *Maastikku kui mängulava mitmetelemajandussektoritele ja keskkonna-meetmetele. Areng põllumajanduses, metsanduses,
sümmeetrilisi mägesid metsast ei leia, tegelikud vormid on märksa keerulisemad. Tavaliselt tähendab joonte vahe orienteerumiskaardil 5 või 2,5 meetrist kõrgust. Kõrgusjoonte vahe kirjutatakse kaardi mõõtkava kõrvale, nt. h=2,5 m. 1.6 Mõõtkava Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil: 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. 1. Suhtarvuna 1:50 000 2. Murdarvuna 1/50 000 3.Selgitava tekstina 1cm kaardil vastab 500 m maastikul
looduslik vaatamisväärsus või rangelt piiritletud looduslik ala, millel on väljapaistevülemaailmne väärtus teaduse, konserveerimise või loodusliku ilu seisukohast. EUROOPA MAASTIKE KONVENTSIOON _Avati allkirjastamiseks Firenzes 2000. Aastal. _Jõustus 2004 _36 allakirjutanut, 30 ratifitseerinut _Eesti ja Läti ei ole veel ühinenud, Leedu on. _EM: edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. _Maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: _direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv _direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv ÅRHUSE (AARHUSE) KONVENTSIOON
paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level
Asetades neid erinevaid maastikuvormide kaarte üksteise peale sai ta 2, 3, 4 elemendi (ainese) maastikud. Eduard Markus lõpetanud Petrogradi Geograafia Instituudi. Tema teaduslikke vaateid mõjutas vene teadlaskond. Looduslike komplekside uurimine. Piiri probleemid. Maastikuprofiili meetodi "sissetooja". Pööras suurt tähelepanu mullastiku, veereziimi ja taimkatte vahelistele seostele. 1940. aastani ilmus ligi 30 maastikualast uurimust, mis enamasti käsitlesid väikesi maastikuüksusi (e. looduslik kompleks). Uuris looduslikus arengus mõhnastikke, liivikuid ja soid ning kultuurmaastikke. Edgar Kant Eesti esimene majandusgeograafia professor. Tema põhiteosed on Tartust (1925) ja Eesti eluruumist (1935) (asendist Baltoskandias, Kõrg ja MadalEestist ning asutussüsteemi kujunemisest).
hinnatud. Kirjeldatud väärtusi leidub vähemal või rohkemal määral igal pool. Teatud aladel on aga need väärtused selgelt koondunud, paremini säilinud või eksponeeritud. Seetõttu on ka võimalik piiritleda maastikke, millel on teistest suurem väärtus, ning mis seetõttu väärivad meie erilist tähelepanu. 53. Euroopa maastikukonventsiooni olemus ja eesmärk Konventsiooni eesmärk on edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. 54. Maastikuplaneerimise põhilised teemavaldkonnad Taimestik ja loomastik, maastikupilt, muld, vesi, õhk ja kliima 55. Maastikuplaneerimislikud teemad Eesti planeeringutes 56. Maastikuökoloogilised põhimõisted Laigud väiksemad ümbritsevast massiivsemast keskkonnast erinevad alad Koridorid pikad ja kitsad laigud, mis ühendavad teisi laike omavahel kuid pakuvad ka samas elupaigavõimalusi
peegeldav suuremõõtkavaline kaart, mis kujutab reljeefi, veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, majandusobjekte, administratiivpiire ja orientiire. Topograafiline kaart on maastiku graafiline dokument, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid objektide ja reljeefide kohta. (Pilt 6.2) 165 Pilt 6.1 Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Mõõtkava esitatakse: · Arvmõõtkava · suhtarvuna (1:50 000); · murdarvuna (1/50 000); · selgitava tekstina (1cm kaardil vastab 500m maastikul). Joonmõõtkava ( pilt 6.3) Kaitseväes kasutatavad kaardid on mõõtkavas 1:50 000 see tähendab: 1 cm-le kaardil vastab 50 000 cm ehk 500 m maastikul. Pilt 6.3 166 KAARDI IDENTIFITSEERIMINE Selleks, et leida vajalikke kaardilehti nõutavas mõõtkavas
konserveerimise seisukohast; looduslik vaatamisväärsus või rangelt piiritletud looduslik ala, millel on väljapaistevülemaailmne väärtus teaduse, konserveerimise või loodusliku ilu seisukohast. EUROOPA MAASTIKE KONVENTSIOON ︎2000 Firenze/2004 ︎41 allakirjutanut/39 ratifitseerinut (okt 2018) ︎Eesti 2017/2018 ︎EM: edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd ︎Maastikul on suur tähtsus ühiskonnas kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt. ︎20. okt – rahvusvaheline maastiku päev ︎ NATURA 2000 • Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. • Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil:
annaabi.ee 
