muutuseks Põllumajandusressurssid • Loodusressursid – maaressursid, veeressursid, kliimaressursid • Bioressursid – taimed, loomad, putukad, kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust (produktiivvahendid) • Tööjõuressursid – peamiseks tootmisteguriks • Tehnilised ressursid – nende hulka kuuluvad põllumajandusmasinad • Materiaalsed ressursid – materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmises tööobjektina Maaressurss • Maa on looduse and, mida pole loodud inimtööga • Maa on ruumiliselt piiratud, see tagab maa intensiivse kasutamise • Maal on tootmisvõime, see ei kulu nagu teised tootmisvahendid, vaid vastupidi paraneb • Maa ei ole kvaliteedilt ühesugune • Maa kasutamine on seotud asukohaliselt Põhivarad • ... Hulka kuuluvad vahendid ja muud väärtused, mis on ettevõtte bilansis pikema aja vältel läbides mitu tootmistsüklit ning säilitades seejuures
5. Toiduviljad (Food crops): •− Teraviljad (Grains) •− Õliviljad (Oil crops) 6. Suhkrutaimed (Sugar crops): •− Suhkruroog (Sugar cane) •− Suhkrupeet (Sugar beets) •− Siirup e melass (Molasses) •− Sorgo (Sorghum) 7. Prügilajäätmed (Landfill) 8. Orgaanilised tööstusjäätmed (Industrial organic wastes) 9. Vetikad, pruunvetikad, samblikud ja samblad (Algae, kelps, lichens and mosses) 12. Biomassi lähteressursid Eestis Maaressurss Metsaressurss Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojuse kui ka elektri tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep, - Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega),
............................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ..................................................................................................... 6 Vedelate biokütuste liigitus ........................................................................................... 6 Maaressurss ....................................................................................................................... 7 Energiakultuuride ressurss ................................................................................................ 9 Metsaressurss .................................................................................................................. 12 Jäätmete ressurss ...................................................................................................
KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid. 1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, maaressurss). 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala. Linnastumise põhjuseks on inimeste ränne maalt linna, et asju paremini kätte saada,
puudust olla materjalist, mida äraviskamise asemel generaatorisse pista. Ja ülejääk põllule väetiseks kanda. Biomass on Eesti suurim taastuvenergia ressurss, mis erinevalt tuule- ja päikeseenergiast, ei vaja kompenseerimisvõimsusi. Tänu hõredale asustusele ja mõõdukale kliimale moodustab tootlik pinnas enamuse Eesti pindalast. Eesti biomassi ressurss on siin jagatud 5-ks osaks: puiduressurss, turbaressurss, olmejäätmete ressurss, põllumajanduses tekkiva biomassi ressurss ja maaressurss. Kõige suurem potentsiaal juba olemasolevatest ressurssidest on puiduressursil, kuigi suurem osa kütte- ja hakkpuidust on Eestis juba kasutusel soojuse tootmiseks, on praktiliselt kasutamata raiejäätmete ressurss. 8 Eesti Maaülikooli uuringu järgi võiks juurdekasvuga võrdsete raiemahtude korral teoreetiline aastane raiejäätmete kogumaht olla isegi 1,5 milj. tihumeetrit (tm.). Selle koguse
innovaatilist. Meie majandus on olulises kasvufaasis ja piisavalt väljaarenenud infrastruktuur annab võimalusi uute ettevõtete tekkeks. Biomassi toodetakse hetkel peamiselt metsa- ja jäätmete ressursist. Põllul energiakultuuridena biomassi praktiliselt ei toodeta. Teraviljapõhk ei ole kasutusel energiatoormena, raps ja teravili lähevad enamasti toidu ja sööda tootmiseks, kiutootmist ei ole. Vajalik maaressurss peaks küll olema kättesaadav, kuid põllukultuuride tootmine eeldab kindlat turgu, et katta vajalikud investeeringud. Uute ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtu nõrkuseks on rakendusuuringute, eriti tasuvusuuringute puudus, mille alusel otsuseid langetada. Kuna tehnoloogiad on suhteliselt kallid, siis on investoritel raskusi ka sellisteks riskantseteks investeeringuteks vahendite leidmisega. Arvestades riigi tegutsemist ühenduse turul on Eesti ettevõtja
5:varamahukus (F/P) 6. Haritava maa mahukus (M/P) Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) Kus P- toodang, T- tööjõuressurss, F- kapitaliressurss, M- maaressurss, C- kulud, m- kasum 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on arvestuslik suurus. Leitakse tavaliselt 1ha või loomühiku kohta Kattetulu = kogutoodangu väärtus muutuvkulud 48. Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted Konjunktuur iseloomustab teatud tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel. Kõige põhjendatum on uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel.
Töömahukus (T/P) Varamahukus (F/P) Haritava maa mahukus (M/P) Kuludega seotud näitajad on: Tootmisomahind (C/P) Toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) Omaette näitajate grupp kujuneb kasumiga seotud näitajatest: Kasum ühe töötaja kohta (m/T) Vara ehk fondirentaablus (m/F) Kasum maaühiku kohta (m/M) Tootmiskulude rentaablus (m/C) P=toodang; T=tööjõuressurss; F=kapitaliressurss; M=maaressurss; C=kulud; m=kasum Tootmise konjunktuur iseloomustab teatud konkreetse tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel Kõige põhjendatum on konjunktuuri uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri hinnatakse kahel põhimõttel: Selgitatakse tootmisharu eelised teiste harude või ettevõtetega võrreldes.
(igapäevased). Maakasutuse strateegiliste otsuste tegemisel peab võrdlema eesmärgi saavutamist võimaldavaid alternatiivseid tegevusi valitud kriteeriumite alusel. Alternatiivsed tegevused võivad anda küll sama eesmärgi, kuid on seotud erinevate riskiastmetega. Üks tegevus võib olla riskantsem kui teine. Maakasutuse planeerimise erinevad tasandid. - 1. Tootmisüksuse tasand - siin on aluseks iga konkreetse omaniku (talu, OÜ vms) kasutuses olev maaressurss ja tema soovid, eesmärgid, mida ta saavutada tahab. 2. Regionaalne tasand - siin on aluseks näiteks mingi valla või maakonna maaressursid ja väljakujunenud maakasutuse ja tootmise struktuur. Siia alla kuulub näiteks valla arengukavade koostamine. 3. Riiklik tasand - aluseks kogu riigi looduslikud ressursid, tootmispotentsiaal ja väljakujunenud maakasutuse ja tootmise struktuur. See on aluseks kogu üldise maaelu- ja põllumajanduspoliitika väljatöötamisel
kuid metsakaeve muld oli pigem madala huumusesisaldusega. Nii leetjat kui ka nõrgalt erodeeritud mulda võib kasutada maaharimiseks, kuid Ke mullal on soovitatav minimeeritud harimine, samas kui Gk mullale on parim valik metsastamine või rohumaa rajamine. 29 Kasutatud kirjandus 1. Astover, A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E. Kanger, J. Kevvai, L. Kevvai, T. Kärblane, H. Lauringson, E. Loide, V. Rooma, L. Sepp, K. Talgre, L. Tamm, U. 2014. Väetamise ABC. Saku, 50 lk. 3. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. 2013. Muldade väliuurimine Tartu, 70 lk. 4. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. Roostalu, H. 2012. Mullateadus. Tartu, 486 lk. 5. Astover, A
· tootmisomahind (C/P) · toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) 329) Kasumiga seotud näitajad on: · kasum ühe töötaja kohta (m/T) · vara ehk fondirentaablus (m/F) · kasum maaühiku kohta (m/M) · tootmiskulude rentaablus (m/C) 330) P-toodang; T-tööjõuressurss; F-kapitaliressurss; M-maaressurss; C-kulud; m-kasum 331) EKSAM: etteantud tabel, sellest leida põhivarad ja põhivara rentaablus välja tuua! 332) 333) Võrdlemine 334) Samalaadsete majanduslike nähtuste pidev kulgemine ajas ja ruumis loob võimalused nende omavaheliseks võrdlemiseks. 335) Võrdlemise eesmärgiks on uuritavate nähtuste kvalitatiivsete iseloomujoonte kindlaksmääramine ja
Turukitsendused on sise-ja välisturg. Siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime.(palju on tarbijaid, demograafiline jaotus, siseturu muutused, muutused toiduainetes). Välisturgu piirab(puudub poliitiline kindlus ja otsus kuidas toimida, Eesti ei mõjuta maailmaturgu, toiduainete tootja subsiidiumide kaudu mõjutavad eksporti. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa (0,76 ha/elaniku kohta Eestis); 2)tööjõuressursid; 3)kapitaliressursid; 4)reformid. Tootmiskitsendused. Maaressurss ei saa kunagi tootmist piiravaks teguriks, tööjõukitsendus on kvalitatiivset laadi, oluline on erialane koolitus, tegelikult on ressursse piisavalt ka see ei ole piirav. Kapitali ressursid on piiravad- tehnika ja hooned on amortiseerunud. Reformid- käsu korras lõhutud üksused 5.Tootmine kui süsteem. Lihtsa ja laiendatud taastootmise olemus eristamise alus. Tootmine on kui süsteem milles materiaalsed ressursid (tööobjektid) muudetakse tööjõu ja töövahendite abil toodanguks
annaabi.ee 
