Maailma toiduprobleemid Toidupuudus Ületootmine Ja teisi maailma toiduprobleeme Mari-Anne Valdek XI ÕB PTG Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust põhjustab halvemaid loodusolusid põhjustab halvemat toidukvaliteeti Toidupuudus põhjustatud kiire rahvakasvu poolt arengumaades on toit vähe kättesaadav/kallis pidev eksport, vähem toitu Toidupuudus Aafrikas ~20 riigis Lõuna- ja Ida- Aasias Ladina-Ameerikas Kariibimere piirkondades osades Venemaa piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid
valitsejad võtsid vastu ristiusu. Kujunes välja kiriklik hierarhia paavst,peapiisk,piiskp,prestrid VIIKINGID:u.1.sajandmoodustasidRootsi,Taani,Lõuna-Norra.Tegevused:karjapidamine,küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju.Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa),Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Kokkupõrked Briti saartega, . Põhja-Prantsusmaal tek tänu viikingitele Normandia hertsogkond. Varjaagid purjet piki jõges Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid
Maailma toiduprobleemid Koostas : Juhendas : Maailma toiduprobleemide põhjused : Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust , halvemaid loodusolusid , halvemat toidukvaliteeti. Põua perioodid maad ei kanna vilja , kuna vett ei ole ja on kuiv . Inimesed on kogunenud viljakamatesse piirkondadesse põhjustanud metsade hävimise , ülekarjatamise , mullastiku vaesumise , erosiooni ja kõrbete leviku. Halvasti korraldatud toiduainete jaotamissüsteem toidaineid ei saa tavaliselt need , kes seda kõige enam vajavad. Kalavarude vähenemine - röövpüük , veereostumine.
Verine pühapäevvõimud lasid rahumeelse töölisrongkäiku pihta tulistada; 17.okt manifestNikolai II lubas rahvale sõna, koosolekuja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse valimisi; Ülestõus Moskvas, rahvas nõudis taas rohkem õigusi ja vabadusi ning see suruti veriselt maha. 7.Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal?, milline oli selle tähtsus? Talupojad said õiguse kogukonnast välja astuda ja maa eraomandiks kinnitada, toetati ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8.Millal rajati esimene raudtee Eestis?, nimeta 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870. Kaubavahetus, tööstusettevõtted, asulad 9.Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905.a. rev ajal Eestis? Põhjenda 16.okt veretöö rahvas nõudis õigusi Tallinna uuel turul, sõjavägi tulistas ning näitas sellega riigi suhtumist inimestesse. ; 17.okt manifest kutsuti kokku Riigiduuma ja J.Tõnisson rajas Eesti Rahvameelse
okt manifest Nikolai II lubas rahvale sõna, koosolekuja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse valimisi; Ülestõus Moskvas, rahvas nõudis taas rohkem õigusi ja vabadusi ning see suruti veriselt maha. 7. Mida kujutas endast Stolõpini agraarreform Venemaal? milline oli selle tähtsus? Talupojad said õiguse kogukonnast välja astuda ja maa eraomandiks kinnitada, toetati ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8. Millal rajati esimene raudtee Eestis? nim vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870. a. valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. 1)Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, Raudteed sidusid tihedamalt Eestit naaberriikidega kui ka sisekubermangudega. 2)Suurenes transiitveoste osakaal. 3)Arenes sisekaubandus
II Eesti Vabariigi Maaseadus 10.okt 1919: *võetakse vastu Asutava Kogu poolt Vabadussõja ajal. Esimestena saavad maad: 1) kodanikud, kes Eesti vabadussõjad väeringel vahvust on näidanud, 2)Sõdurid, kes vabadussõja võitlustes vigastatud, 3) vabadussõjas langenud sõdurite perekonnad, 4) sõdurid, kes vabadussõjas tegevusest vaenlase vastu on võtnud TÄHTSUS: Poliitiline võim murti, avati talude vabanemiseks, innustas vabadussõjas vapramalt võitlema EESMÄRK: vähendada maapuudust, põllumajandus üles ehitada uutel alustel- suurmaavaldajatelt ära võtta ja jagada maa harijatele HINNANGUD: Rauch- negatiivne, mõisate eraldamine on nagu revolutsioon, seostab võimu küsimustega. 2.positiivne, innustav hinnang 3.positiivne, majanduslikult oluline III Eesti majandus poliitika 1920-1923 *Alustati maaseaduse ellu rakendamist ja võõrandatud maadelt loodi 35000 uut asundustalu, *Eelistati tööstuse arengut, sest loodeti saada Nõukogude Venemaalt suuri lisasid IV 1924
nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18.sajandil ja 19.sajandil? Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide maapuudust. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? See on kasulikum ja kulub vähem raha. Kuna tööd on ära jagatud, siis saab iga ettevõte valida,
lahktaluks. Ta võis ka külast lahkuda talle eraldatud maatükile üksiktalu. b) mõisamaid ei puudutatud c) talupoeg võis külakogukonnast välja astuda d) Talurahvapank hakkas jõukamatele talupoegadele laenu andma. Talurahvapank tegeles kokkuostetud mõisamaade müügiga. Hinnad väga kõrged, mõisnikele kasulik . e) ümberasustamine Siberisse, Kaug-Itta, Kesk-Aasiasse jm. Eesmärk: leevendada tihedalt asustatud piirkondades maapuudust ja saada lahti revolutsioonilisest elemendist, varjatud eesmärgina ka äärealade venestamine Seaduseelnõu võeti Duuma poolt vastu 1910. a. 14. juunil. Juba okt 1906 anti välja seadus, millega talupoegadele anti õigus saada kätte pass ilma kogukonna loata. Talupoeg võis vabalt valida tegevusala ja elukoha. Stolõpini agraarreform jäi aga pooleli, sest. a) Stolõpin tapeti b) Puhkes Esimene maailmasõda c) Puhkes revolutsioon (1913
Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja vaenulikud. Plebeid moodustasid suurema osa kodanikest ning sõjaväest. Kõigepealt said plebeid valida endi hulgast oma õiguste kaitseks eraldi ametnikud-rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, et vältida patriitseid omavolilisi seaduste tõlgendamisi. Nii avaldati seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadused keelasid nt ära patriitside ja plebeide vahelised abielud. Plebeide maapuudust leevendati vallutatud maade jagamisega. Sellega olid plebeide nõudmised rahuldatud. Rooma rahvast sai terviklik rahvas. Roomast saab suurriik Rooma riigi suurim vastane oli Aafrikas asuv Kartaago(võimas mereriik). Rooma ja Kartaago pidasid maha kolm sõda. Esimeses Puunia sõjas käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Roomal polnud võimsat laevastikku. Võit kaldus Kartaago poole, kui roomlased rajasid kähku suure võimsa laevastiku
Stolõpin, tuntud kui "kõva käe" poliitik, kes asus lõhkuma kogukondlikku korda Venemaal. Vene küla ümberkujundamise peaeesmärgiks oli luua vene taluperemees. See tähendas ettevõtlikele talupoegadele vaba teed eraomanduslike üksiktalupidamiste loomiseks, kellest pidi saama valitsuse kindel tugi. Kümne aasta jooksul lahkus Euroopa Venemaal külakogukonnast 23% taluperedest. See protsess tekitas vene külakogukonnas suuri pingeid, sest ühtede lahkumine suurendas teiste maapuudust ning põhjustas nende laostumist. P. Stolõpini plaanidesse kuulus ka Baltimaade venestamine kolonisatsiooni läbi. Kuid 1911. a. P. Stolõpin mõrvati, 1914. a. algas Esimene maailmasõda ning 1917. a. haarasid võimu hoopis bolsevikud. Nii jäigi P. Stolõpini kavandatud grandioosne agraarreform pooleli.
Frontera liikus alati põhjast lõunasse. Selle vallutuse käigus ei tekkinud ühtset Hispaaniat, vaid mitu erinevat kuningriiki(kristlikud). Kastiilia, Aragon. Suurem tagasivallutamine, murrang, toimus 11. saj. Suure osa sõjaväest moodustavad prantsuse päritolu palgasõdurid. 1096 - 1270 .a. - 8 ristisõda. Lisaks 8 jäi vahele veel üks "laste ristiretk" mis ei jõudnudki itta. Püha süda -> Usu levitamine Jeruusalemma araablased. Kuulutati, et ülerahvastatust ja maapuudust leevendada ja suunata agressiivsus Euroopast väljapoole. Paavst nägi ka võimalust allutada kogu kristlikku maailma enda alla. Itaalia linnad > huvitatud kaubanduslike tugipunktide saamast Vahemere idarannikul. Bütsants ja araablased olid 11. saj. alguses nõrgenenud. IV ristisõjas Kristlased võitlesid Kristlastega. IV ristisõjas rüüstati Konstantinoopol. Kõige edukam nendest ristisõdadest oli I, mis oli 1096-1099 .a. Esimese ristisõja tulemusena Jeruusalemm hõivati,
ühiskonna. Skandinaavia ühiskonna peamised elatusallikad olid: karjapidamine, küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa) Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Selle kaudu võib eristada kahte „teekonda“. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Märkimist vääriksid kokkupõrked Briti saartega, kus lõpetati Inglaste kloostrikultuur ja loodi taanlaste kuningriik Danelog. Põhja-Prantsusmaal
Kr. esimene Rooma seadustekogu – 12 tahvli seadused. Need olid plebeide jaoks siiski üsna karmid, seadustades võlaorjuse ja keelates patriitside ning plebeide omavahelised abielud. Kuid esmakordselt olid plebeide õigused nüüd kirjalikult fikseeritud ja see andis edaspidiseks soodsamad võimalused võidelda nende laiendamise eest. Peagi tühistati patriitside ja plebeide abielu keeld, seejärel keelati võlaorjus ja lubati plebeidel kandideerida riigiametisse. Plebeide maapuudust leevendati Itaalias vallutatud maade jagamisega. Aastal 287 e. Kr. kehtestati kord, et plebeide koosolek, kus niikuinii osales enamus kodanikke, võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega olid plebeide nõudmised rahuldatud. Seisuslik vahetegemine patriitside ja plebeide vahel kadus. Kõik roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna – rooma rahva (populus Romanus). Ent see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Ka edaspidi juhtis
annaabi.ee 
