.ase, hun...ikoer, kabine..., oia...as, harsaltsel..., töö...ab hõbe...ased, hale...alt, tor...i, sõi...is, leh...i, toominga...e, Ei...e, spor...ialad, höbe...ase, hale...alt, muu...us, huvi...avat, tun...ud, ilusa..., töö...ab, Tobe...ad, sale...at, pude...ad, lähe...al, õde...ega, rohttaime...est, ai...ake, vii...ikas, Majahoi...ja, püksi..., kondi..., kõmpi...es, peal..., ime...les hääl..., hooksamal..., hii...lane, nõn...a, rän...ab, esin...amas, elevan...id, jaanalin...ude, maandu...a, tudu...a, triipu...est, rahul...ada, pil...istada, meelel...i, kohta...esse, kiskja...e, käi...uma, toi...ub , suur...e, Nõn...a, rän...ab, rahul...ada, esin...amas, hale...alt, Tobedad, maan...uda, sale...at, pude...ad, ai...ake, lähe...al, vaa...as, täi...is, hirmunul..., spor...ialad, elevan...id, vii...ikas, Majahoi...ja.
pinda eespool äraviskejoont,lahkub äraviskerajalt enne liikumatut asendit saavutamata või viske- vahendi maandumist või kui viskevahendi maandumisjälg asub väljaspool koridori või külgjoonel. Viset arvestatakse käskluse Loeb! korral. Vanuseklassile vastava kaaluga kerakujulist metallkuuli tõugatakse tasase,tavaliselt tsementpinnaga 213,5 cm läbimõõduga ringist.Ring on ümbritsetud 2 cm kõrguse ja vertikaalse võruga. Kuuli maandu- miskohaks on 40 kraadise nurgaga sektor,tõukeringiga ühel tasapinnal.Sektori sisse tõmmatakse 5 cm laiused kaarjooned,mis tähistavad kaugust tõukeringi võru siseservast.Kaarjoone laius kuulub mõõdetava kauguse sisse. Kuulitõuge toimub ühe käega õla juurest kas paigalt või hoovõtuga ringi piires pärast liikumatu asendi võtmist võistleja poolt.Kuul peab asetsema lõua lähedal ja kuuli ei tohi visata.Võistleja ei tohi
3 ja 8 paremal finaalis veel 3 katset 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Jah võib 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika? Flopp 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Oda peab maanduma viskesektorisse, teravik peab riivama maad, võistleja ei tohi astuda üle viskejoone. 14. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Kui kuul ei maandu sektorisse, võistleja astub üle tõukepaku ja lahkub tõukeringist välja eestpoolt 15. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Punane katse ebaõnnestus, valge katse õnnestus 16. Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) 1. päev 100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks 2. päev 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks 17
konstruktivistlikke luuletusi. Konstuktivism - on Vene kirjanduses 1920ndatel alguse saanud suund, mis püüab luulet lähendada tehnikale ning kujutab reaalsust geomeetria terminitega. Barbarus suri 1946. aastal.Tema surma asjaolud pole selged. Tegu võis olla enesetapu kui ka poliitilise mõrvaga. Horizontaalne Maaslamaja ei löö, maaslamajat ei lööda, nõnda päev ja öö lähvad mööda. Hällist ei tõuse väeti, lahti kirst ei kaandu, mis kord meripõhja jäeti, enam ei maandu. Kuigi torm armutult lõõtsub, ookeanist undavalt puhub, sygavusist meripind õõtsuv laiba vaid kaldale uhub. Ja kui imesten kysti: kes hukkunu ema, kun isa? Ei karganud korjus enam pysti, sulut hammaste taha jäi kisa. Lapsena roomata neljakil, või on veetlevam surivoodi? kun lamame abitult seljakil kylm keha säet vesiloodi. Teistel aga kärsitu pakiline een armastus nägematud uned, elutee looklev zik-zakiline: nõnda lõunasse lendavad kured
üksteisele vastu. KOLMIKUTES: Koera mäng. 6. Hüppeharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10min). Hüppeharjutused – galopp, polkahüpped (külg ees), tõukejalalt hüpe üles, harkihüpe, käärhüpe. ALUSTUSEKS: (pane kõigile hularõngad maha, kui on) 1) Hüppa üles nii, et sa maandud samasse kohta. 2) Hüppa üles nii, et tõukad kahelt jalalt, maandud kahele jalale. 3) Tõuka üles kahel jalal, maandu kahel jalal. 4) Liigu ringi, signaaliga hüppa üles nii, et tõukad ühe jalaga, maandud teise jalaga. VÕTA NÖÖRID: 1) Hüppa üle nööri. 2) Mõtle erinevaid hüppeviise, kuidas hüpata üle nööri. Tõukad ühel jalal maandud kahel jalal, tõukad kahel jalal, maandud kahel jalal. 3) Hüppa kõrgele, kui sa lähed üle nööri. 4) Seisa nööri otsas nii et nöör on jalge vahel, kas sa jõuad hüpata teise nööri otsa.
Iga vea eest saab miinuspunkti: serv, kaitsemäng, terav löök platsile. Halvemal juhul 3 miinust. Iga miinuse eest tuleb teha 2 kätekõverdust ja 2 kõhulihaste harjutust. Võrkpalli toetavad harjutused 51. Sügavushüpe kasti peal a. Kast (nt 50x50x50 cm) b. Seisa kasti peal, varbad serva lähedal, näoga korvirõnga poole. c. Astu (ära hüppa) kasti pealt maha ja maandu mõlemale jalale. Hüppa koheselt üles ja siruta mõlemad käed üles. d. Kokkupuude maaga peaks olema minimaalne (ära vaju väga alla) ja maandumine peab olema pehme. 52. Selja taha vise a. Topispall kuni 5kg (raskema puhul ei pruugi saada piisavat plahvatust, liigutus jääb aeglaseks) b. Seisa jalad pisut laiemalt kui puusad
Tõmbeperiood 1. Käte tõmbefaas 2. Kätetõuke- ja jalgade löögi faas Tõukeperiood 1. Käte ettelennufaas 2. Käte sukeldumis- ja jalgade löögi faas Liblikujumise stiilid 1)Käte tõstmine koos jalalöögiga 2)Käte langetamine koos jalalöögiga Kahele viimasele stiilile lisandub lihtsalt üks jalalöök mille käigus saadakse taastumiseks rohkem aega. Tehnika Käte töö Üks sujuv, kasulik tõmme. Maandu... Ette... Pehmelt. Kõigepealt pea ja siis käelabad, pea olgu fikseeritud asendis(ära lükka lõuga alla). Käed olgu maandumisel piisavalt laiali, et oleks mugav nende vahele vajuda. Küünarvarred jäägu veepinna lähedale. Vaju. Kannatlikkuse säilutamine annab eelise; samuti on kasulik iga tõmbetsükli ajal veidi kauem pikemat kehajoont säilitada. Kui küünarvarred on veepinna lähedal, siis ära lase rinnal vee alla vajuda, kuni tunned, et puusad on rinnast kõrgemal
99); · vali sööstu teekond ja koht, kuhu tahad jõuda; · vali sööstmiseks sobiv hetk vt positsiooni valik liikumisel ja võta hea lähteasend (pilt 2.100); · enne sööstu vajadusel tulista (võib teha lahingupaariline); · hakka liikuma ootamatult; · relv liigub koos parema käega puusale; · aja ennast vasaku käe peale püsti (pilt 2.101); · söösta madalalt ja liigu sikk-sakki (pilt 2.102); · visku vaadatud kohta ja maandu vasakule käele 105 Pilt 2.99 Pilt 2.100 · rooma varju valmistu uueks sööstuks ja vajadusel kata lahingupaarilist (pilt 2.104 ja 2.105). 106 Pilt 2.101 Pilt 2.102 Pilt 2.103 Pilt 2.104 Pilt 2.105 107 Sööstu pikkus sõltub vaenlase tule tugevusest ja eesolevast varjatud kohast. Sööstu pikkuseks on tavaliselt 3-4 sammu.
tud on puudutada mälukiipide ja protsessori elektroode). 4. Arvutisse elektrilise komponendi paigaldamisel hoitakse kinni arvuti korpusest, et väl- tida staatilist elektrit. 5. Välisseadmete ühendamisel peab vähemalt üks pooltest olema välja lülitatud. Erandiks on USB-liidese ja võrgukaabli ühendamine. 6. Isegi kui valgustusvõrgus pole maandusjuhet, kasutatakse võimaluse korral maandu- sega pikendusjuhet. Nii on kõigi seadmete maandused kokku ühendatud ja potent- siaalid ühtlustatud. 2.2.2 Arvuti kokkuladumine 1. Paigalda emaplaadile protsessor. Paigalda emaplaat korpusesse, kruvides selle korrali- kult korpuse külge kinni. Seejärel paigalda emaplaadi jahuti. 2. Paigalda korpusele toiteplokk. 3. Paigalda emaplaadile mälu. Jälgi, et klambrid oleksid mõlemal pool kindlalt suletud. 4
Osad peamised liigutuskombinatsioonid ja võtted, millest koosneb antud tervik- diharjutuse täitmise lik tegevus. kõige efektiivsemat Näiteks korvpallis püüdmine, põrgatamine, sööt, vise jt; ujumises start, distant- ja ratsionaalsemat si läbimine, pööre, finis; kaugushüppes hoojooks, äratõuge, õhulend, maandu- viisi saavutamaks mine; tõstmises start, tõmme, lõputõmme, allaiste jt. maksimaalset efek- ti (sporditulemust) Faasid osade mingid spetsiifilised detailid või alasüsteemid. Näiteks ujumises lähenemine seinale, pööre, äratõuge, libisemine ja üleminek uju- misele. Elemendid üksikute kehaosade liikumine. Spordiharjutuse tehnikas eristatakse:
Täiskasvanud püüavad kõigepealt maanduda jalgadele. Kui jalad on maas, painutatakse keha veel liikumises oleva pea, kehatüve ja vaagna kaaluga taha. Seejuures surutakse lülisammas kokku ja patsiendi tahapainutamisel venitatakse see üle. Lõpuks kukub patsient istmikule ja väljasirutatud kätele. Võimalikeks vigastusteks on kandluumurrud, vaagnavigastused, lülisamba kompressioonmurrud või fleksioonvigastused ja randmeluumurrud. Kui patsient ei maandu algselt jalgadele, vaid maandub pea peale, tuleb analüüsida energia jaotumist pärast kokkupõrget peast allapoole. See mehhanism on tüüpiline vigastustele, mis tekivad pärast madalasse vette hüppamisel peaga vastu põhja põrgates. Kõige sagedamini esinevad sel juhul aju-koljutraumad ja lülisamba kaelaosa vigastused, kuna need kehaosad peavad absorbeerima kogu kehakaalu ja primaarse kokkupõrke kiiruse. 6) Teravatest esemetest põhjustatud vigastused – penetreerivad vigastused
annaabi.ee 
