a Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti põllumeeste keskseltside liitumise teel. Keskseltsi ülesandeks oli eesti põllumeeste vaimne arendamine ning Eesti põllumajanduse igakülgne edendamine ja selle kasude kaitsmine. Tähtsamaks tegevuseks oli põllumajandusliku nõuande korraldamine (kuni 1931. aastani) nii kohapealsete kui ka erialainstruktorite kaudu. Loodi ka eribüroosid. Selts algatas maanoorte liikumise ja lõi selleks organisatsiooni (1927), oli kaastegev maanaiste keskseltside loomisel (1927). Andis välja mitmeid ajakirju, nagu "Põllumees" ja "Maanoored", ning brosüüre. Eesti Aianduse-Mesinduse Keskselts asutati 1927. aastal eesmärgiga edendada aiandust ja mesindust ning kaitsta nende alade huve. Keskselts korraldas aianduse ja mesinduse nõuannet oma konsulentide kaudu kuni 1932. aastani, siis viidi konsulendid Põllutöökoja alluvusse. Koostas viljapuude standardsortimendi (1938), organiseeris vaatlusmesilate võrgu (1938), töötas välja eesti
Lauluja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi ja noorteorganisatsioone. Viimastest olid mõjukamad skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred. Ühelaadsete seltside ning nnende tegevuse koordineerimiseks loodi mitmeid katusorganisatsioone, nagu Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus, Eesti Haridusliit, Eesti Lauljate Liit, Eesti Maanaiste Keskselts. Olme Suured muutused toimusid igapäevaelus. Loodi uusi linnajagusid ja ehitati uusi modernseid elamuid ja esindushooneid, mis järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi sündmusi. Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja spetsiaalsete mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu.
1920ndail hülgasid naised korseti ja riietasid end vabalt langevasse, alla viidud vöökohaga särkkleiti. Moekas oli olla nooruslik ja sportlik, kanda poisipead, pottkübarat ja kunstsiidist sukki. 1930ndail tuli krsett varasemast leebemal kujul tagasi, kübarad mitmekesistusid, moodi tulid laiad pikad püksid. Toidusedel muutus senisest mitmekesisemaks. Rohkem hakati tarbima piimatooteid, värsket liha ning aeg-ja puuvilju.Suuresti tänu maanaiste seltside tegevusele levis kompottide, mooside ja mahlade, samuti salatite ning magustoitude valmistamise oskus, tänu hakklihamasinale võisid perenaised lauale tuua kotlette ja pasteeti.Kujunes välja see, mida saab ja tuleb nimetada eesti köögiks- kartulisalat, sült, maksapasteet, praetud räim marinaadis, rosolje, täidetud munad jms., kui kõnelda külmast lauast. Selle üksikelemendid olid kõik sel või
a. Tagant .Laulu-ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi-ja noorteorganisatsioone.(skautide ja gaidide malevad ,Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsenud Noored Kotkat ja Kodutütred,Noorte Meeeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing.) ühelaadsete seltside ja nende tegevuse kodeerimiseks loodi kaitseorganisatisioone(Ülemaaline Eeesti Noorsoo Ühendus,Eesti Haridusliit,Eesti Lualjate Liit,Eesti Maanaiste Keskselts.) Olme:Linnadesse rajati uusi linnaosi ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushoonesid.Töötati välja mitu Eesti oludesse sobivat talukompleksi tüüpprojekti.Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud.Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu..Kasutusele tulid diivanvoodid,raamatukapid jm.Eelistati avarust,üha tavalisemaks muutusid kodumasinad
Selleks on loodud erinevaid Instituute ja seltse, viidud mulgi keel koolidesse, trükitud raamatuid jne. See kõik on äärmiselt tänuväärne ning kindlasti ka pikemas perspektiivis viib ka soovitud tulemuseni säilitada ja tutvustada seda vana piirkonnale omast ehedat olemust ja traditsioone. KASUTATUD KIRJANDUS Eckbaum, A., 1939, Ühistegevuse-alased kirjutised 1939. a. Ühistegevuslehes Uus, M., 2007, ,,Aluspükste kasutuseletulek eesti maanaiste hulgas" Mulgimaa infoportaal http://www.mulgimaa.eu/?sisu=tekst&mid=7&lang=est http://et.wikipedia.org/wiki/Mulgi_keel http://www.mulgikultuur.ee/?id=44&lang=est http://mulgimaaminukodu.blogspot.com/2011/02/mulgimaa-kihelkonnad.html LISA 1 (Pildid joonistanud Mare Hunt, http://www.mulgikultuur.ee/?id=42&lang=est) HALLISTE RAHVARÕIVAD
mustaks ja pilved valgeks.Hans võis koju tulla, nende luupainajad lõppesid.Rajati Eesti Rahva Ühisabi, toitmaks ja toetamaks neid peresid, kelle toitjad olid mobiliseeritud Punaarmeesse. Kõik saab korda! Kõik tulevad koju, isa ja ema, kõik, kes kadunud, vili põllul hakkab kasvama endisel viisil, Ingel võidab jälle kõik Maanoorte Ühenduse juurviljavõistlused, nad käiva sügispidudel, ja kui õed veel mõne aasta vanemaks saavad, astuvad nad Maanaiste Seltsi liikmeteks. 1944.a oli venelased juba uuesti üle maa laiali valgunud. Hans pani Saksa vägedest plehku ja läks üle soomepoisiks. Ühel päeval tuli ta koju seda teatama ja Hans peideti köögitagusesse väikesesse kambrisse, kus puudusid aknad.Pärast esimest ööd hakkas Hansu rahutus kasvama ja ta tundis huvi metsavendluseliikumise vastu. Veel samal päeval pani Hans metsaveerde jooksu. ,,Selleks , et Hans ellu jääks tuleb ta puhtaks pesta kaitseliidust, Omakaitsest ja tööst
tähendusest. Mainiti, et kaheksakand tähendab rukkilille ja tähte. Kolm vastanut olid kuulnud ka ornamendi kaitse eesmärgist ning üks vastanu leidis, et kaheksakand on eestimaine ning seeläbi meie kodumaa sümbol. Seega enamik vanast ajast pärit tähendusi pole enam tavalisele inimesele teada. Professionaalses tarbekunstis esinevad rahvamustrid tihti, samamoodi ka kaheksakand. Näiteks kasutas Krista Kadak ornamenti oma nahkkotil, mis võitis Tartu Maanaiste Liidu kotivõistlusel 2008. aastal esikoha. Krista Kadak avaldas oma mõtteid kaheksakanna tähenduse teemal Tartu Postimehes. Ta kirjutas kaheksakannast kui õnnetähest, mis ei näita ainuüksi põhja, lõunat, ida ja läänt, vaid ka vahepealseid ilmakaari ja on elus niisiis tarvilik suunanäitaja. Samuti mainis ta, et kaheksakand kaitseb ja hoiab nii inimese hinge kui vara. 21 Tema jutust on näha, et ta on kuulnud vanu tähendusi, näiteks ilmakaared, ja need põiminud
Fr. Reinhold Kreutzwaldi Mälestuse Jäädwustamise Selts, Wõru postkontori ülem ja teenijaskond, Antsla malewkonna orkester ja orkestri päälik, Teater ,,Kannel", Naiskodukaitse Laitsna-Rogosi jaoskond, Uue-Antsla Tuletõrje Ühing, Eesti Pank Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Kärgula osakond, Tsooru Haridusselts, A.-S. ,,Tekla" Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Sadrametsa osakond, Saaluse Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kõrgepalu Rahwaraamatukogu Ühing, Wiitina Maanaiste Selts, Antsa metskond, Räpina Haridusselts, Ü.E.N.Ü. Karilatsi osakond, Dr. K. Andrejew (Roosa jaoskonna loomaarst), Kindlustusselts ,,EESTI" Petseri osakond, P. Kostjugow (kaupmees Mõnistes), Kõlleste Ühispank, Kõlleste Vastastikune Kindlustusselts, Aug. Sikk (kaubamaja Wõrusool), Kääpa Perenaiste Selts, Uue-Antsla Haridusselts, Rõuge Seltside Liit, F. Siska (ajalehekiosk Wõrus), Linnamäe Tuletõrje Ühing, Lepassaare Laulu-
Teised on pikaajalised, nende hulka kuuluvad ka kirjaoskuse edendamine, tervisekaitse ning 23 põllumajandus- ja keskonnaalaseid projektid. Kõige rohkem on selliseid projekte koolides, alates lihtsatest külakoolidest ning lõpetades suurte keskkoolide ning isegi mõnede ülikoolidega. Muide, kaugeltki mitte kõik haridusalased projektid ei hõlma lapsi. Näiteks Indias Indore'is asuv Barli Maanaiste Arengu Instituut õpetab põlisrahva hulgast ja maapiirkondadest pärit naistele nii kirjaoskust kui ka kutse- ja organiseerimisoskusi ning jagab teadmisi hügieenist, tervishoiust ja nende kogukondi puudutavatest keskkonnaküsimustest. 1992. aastal valiti asutus ÜRO Keskkonnaprogrammi maailma 500 parima üksikisikute ja organisatsioonide keskkonnaalase ettevõtmise hulka, lisati 1994. aastal ÜRO andmebaasi INNOV kui üks 81-st arengumaade edukast põhiharidusprojektist ja tunnistati 2000
annaabi.ee 
