Edgar Degas ( 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) Mille poolest ta on tuntud? Edgar Degas on tuntud selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, milles peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat maalitud. Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Teosed 1859 naasis Degas Prantsusmaale. 1860 valmisid tal seal ajaloolised maalid "Aleksander ja Bukephalos", "Jefta tütar", "Semiramis Babüloni ehitamas" ning "Noored spartalased". Tema teos "Bellelli perekond" valmis lõplikult 1867.aastal. "Bellelli perekond" (18581867) "Noored spartalased" (1860) "Sinised tantsijad" (1898) "Jalgu kuivatav naine" (1885) Edgar Degasi populaarsus
purskkaevud. 9. Kes oli filmi looja? Lisainfo loomisloo kohta. Filmi looja oli Sofia Coppola. Loomisloo kohta nii palju, et ta ei tahtnud enda sõnul teha tavalist eluloofilmi. Ta tahtis teha enda kunstinägemuse järgi midagi erinevat. Coppola kaamera oli argiselt seatud keset 18. sajandi Prantsuse õukonda, püüdmata luua eepilisi kaadreid, näidata asju suuremana, ideaalselt funktsioneerivana. Ka Coppola flirdib kergelt sellise maalilisusega, kuid sobival hetkel komistab ta dekoratsioonide otsa. Sotsiaalne ülesehitus meenutab justkui keerulist mikroskeemi, mis saab ainult õigesti toimida. ,,Marie Antoinette" muudab aga õukonnaelu keset sahisevaid kleite ja üleelusuuruseid interjööre ootamatult argiseks. 10. Loe läbi mõni filmi puudutav retsensioon. Millega nõustu ja millega mitte? Nõustun väitega, et naisvaatajad tunnevad vist kõiki neid kostüüme, kingi ja ehteid nähes nagu paradiisis
Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal). Kuigi maalikunstis nähti algselt eelkõige ajalooliste ja religioossete teemade kujutamise viisi, kujutasid maalikunstnikud ka igapäevaseid asju. Paljud 17. sajandi maalikunstnikud, nagu näiteks Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Degas`d tuntakse eelkõige baleriinide maalijana. Talle oli oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi. Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. "Täht ehk tantsijatar laval" "Sinised tantsijad" Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. 1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis.
fantaasiarikkust. Tema esimeste koolilõpujärgsete maalide hulka kuulub 1928. valminud "Aednik", mida on kõrvutatud ka "Kunstnikuga" kui kunstniku kahte tähelepanuväärsemat autoportreed. Need kaks olid ka Karin Lutsule endale väga olulised. 1928. aastal veedetud aeg Prantsusmaal avas kunstniku muutustele ning hiljem asendus tema kooliaegne tasapinnaline ja dekoratiivne maalilaad perspektiivi ja valguse/varjude tunnetusega ning maalilisusega. 1930- ja 40ndatel valminud teosed on kunstniku loomingust mulle enim meeldivad. Sellel ajal oli kunstniku inimesekujutus muutunud realistlikumaks. Tema töödes on teemad võetud elu erinevatest situatsioonidest ning maaliprotsessis kujutab ta tol hetkel läbi elatud muljeid, meeleolu ning maalib neid läbi oma erilise talle omase fantaasiamaailma. Neid töid vaadates tekib tahes tahtmata soov pilte tõlkida, sealt peegelduvat lugu lahti põimida ning karaktereid tundma õppida.
Third level Fourth level Ø 17. saj, maalis oli erilise tähelepanu all Fifth level rahutu liikumise kujutamine. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta Ø Püüti seostada Michelangelo suurejooneli- sust Corregio maalilisusega, Raffaeli kom- positsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Click to edit Master text styles Second level Michelangelo da Caravaggio Third(1573-1610) level Fourth level
Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi. Tema maalidel näeb tihti
Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi. Tema maalidel näeb tihti
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj
mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Juhtivaks saab profaanarhitektuur- lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maalilisusega jääb prantslastele võõraks. Barokk rõhutab liikumist, mistõttu on sisekujunduses vähe mööblit. Ümarad laed ja suured laemaalingud olid väga levinud. Seinad olid äärmiselt dekoreeritud, kuid siiski korrapärased. Sisekujunduses kasutati pilastreid värvilisest marmorist, punaseid kullatud barokaade, kullatud skulptuure, stukk-dekoori. Tihti sulandus arhitektuur maaliga ning maaliti silmapetlikke pilte . Kasutati ka valgust
suuna ees. Põhiliseks eeskujuks sai II Gesu kirik, selle põhiplaani ja dekoratsioonisüsteemi püüti üldjoontes jälgida. Sajandi keskpaigas kujuneb välja hispaania barokile omane suundumus, mis seisnes reljeefselt kujundatud kiviplaatide kasutamises dekoori peamiste elementidena. Kiviplaatidest moodustati kapiteelid, friisid, isegi kogu seinapind võis olla kaetud reljeefsete plaatidega, millelt peegeldav valguse ja varju mäng oli vastavuses barokile omase maalilisusega. Selles 76 laadis kujundas A. Cano ( 1601-1667 ) Granada katedraali fassaadi ( teostatud 1703 ). 17. sajandi lõpuks aga kerkis esile puht-hispaanialik barokistiil, mida hakatakse selle looja, arhitekt J. Churriguerra ( 1650-1723 ) järgi nimetama tsurrigerismiks. Selles dekoratiivsuses ja rikkalikkuses vallandub Hispaaniale omane elurõõm ja taltsutamatus. Ollakse ükskõikne
annaabi.ee 
