õpilast. Kokku oli küsitletuid 43 (24 poissi, 19 tüdrukut). Õpilased pidid vastama ankeedile, milles oli 11 valikvastustega küsimust. Arutelu Kokku oli küsitletuid 43 (24 poissi, 19 tüdrukut). Maakoolist vastas 15 õpilast ja linnakoolist 28 õpilast, nagu on näha joonisel 1: Joonis 1: Vastanute arv. Küsimusele, kui teadlik oled helkuri vajalikkusest vastas enamik õpilasi, et tean et see on vajalik: maakoolis 85,7% poistest ja kõik tüdrukud. Linnakoolis 82% poistest ja kõik tüdrukud. 100% tüdrukutest ja 83% vastasid, et helkur on vajalik. Need poisid, kes ei valinud seda varianti, valisid 1 poiss maakoolist ja 3 poissi linnakoolist, et helkur on ainult mõnikord vajalik. Tulemused on näha joonisel 2: Joonis 2: Kui teadlik oled helkuri vajalikkusest? Uurimustööga taheti ka välja selgitada, kes ja kus on tutvustanud õpilastele helkuri kasutamist
Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb päevavalgele küsimus, kas Eesti linna ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad? Käisin neli päeva maakoolis, kus oli kuuskümmend õpilast. Võrreldes minu praeguse kooliga, kus on kuussada õpilast on vahe tohutult suur. Esimene võrdlus, mis ma võiksin kohe tuua on keskkond. Väikses koolis tunnevad kõik kõiki ning sõprussuhted on väga lähedased. Algklassid suhtlevad väga edukalt põhikooliga ja vastupidi. Üksteise vastu ollakse tolerantsemad, sest sõprade valik on väike
Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal.
on pärit vaesemast perekonnast. Ma olen tähele pannud, kiusatakse teisi ikka selle pärast, et nad on teistest kuidagi erinevad. Minu arust on kiusajad sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud, vägivaldsest perekonnast pärit lapsed, kes tahavad teiste silmis populaarsust võita või halva õppeedukusega lapsed. Vahel ka lapsed, kes on üleoleva suhtumisega teistesse õpilastesse. Kiusajad ise kardavad, et ka nemad võivad sattuda ohvriteks. Õnneks õpin ma väikeses maakoolis, kus probleemid koolivägivallaga ei ole suured, kuid kahjuks esineb seda ka meie klassis. Olen mõtlema hakanud, et ehk saavad klassikaaslased, sealjuures ka mina, mõjutada kiusajaid, et tegemist on vägivallaga, mis ei tohi toimuda. Mulle meeldiks, kui õpetajad sellele rohkem tähelepanu pööraksid ja probleeme arutaksid nende laste vanematega. Kui õpetajad oleksid mõistvad ning ei nimetaks probleemide rääkimist pealekaebamiseks, siis teaksid nad, kuidas asjad päriselt klassis on.
KAS ELIITKOOLID ON EETILISED? Kool on koht, kus omandada teadmisi. Kõigil lastel peaksid olema võrdsed võimalused haridusele. Ometi on välja kujunenud niinimetatud eliitkoolid. Mis vahe on eliitkoolil ja tavalisel koolil? Olles ise lõpetanud põhikooli väikeses maakoolis, baseeruvad minu teadmised eliitkoolidest põhiliselt meedias kajastatule. Vahe on kindlasti õpetamise tasemes. Eliitkoolides töötavad reeglina vaid parimad õpetajad, sest eliitkoolid saavad endale seda lubada. Eliitkoolil on ka vabadus valida endale parimaid lapsi. Kas on õige, et juba enne esimesse klassi astumist on mõned lapsed tõstetud teistest kõrgemale? Loomulikult soovib iga lapsevanem oma lapsele parimat, kuid kus on piirid? Eliitkoolidesse saamiseks tuleb läbida katsed
Iseseisev töö Tallinn 2014 Koolile on seaduslike regulatsioonidega pandud kaks olulist ülesannet: harida ja kasvatada, mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilased on erineva intelligentsuse tüübi, omandamisviisi, õppimisvõime, omandamise kiiruse, lugemisoskuse, huvide,
asuvate koolide suunas. Eluliseks näiteks sellisele situatsioonile on näiteks tunnustatud Eesti muusik Jaan Tätte, kes on lõpetanud Puiatu Põhikooli, kuid on siiski hetkel väga edukas. Ka Mart Juur, tunnustatud muusik, ajakirjanik ja humorist, on oma algse hariduse saanud veel väiksemas koolis kui Jaan Tätte. Nimelt alustas Mart Juur õppimist Vastse-Otepää kolmeklassilises algkoolis. Ka tema on olnud väga edukas ja teda pole heidutanud, et ta õppis oma esimesed kooliaastad maakoolis. Kui järgi mõelda, siis kõik tuntud inimesed, kes mulle inimesena meeldivad (Elina Born, Jüri Pootsmann, Leelo Tungal, Marika Vaarik jt), on pärit väikestest kohtadest, mis asuvad erinevatest Eestimaa nurkades. Samuti ei pea edukaks saamiseks taotlema igal juhul kõrghariduse omandamist, vaid võib ka piirduda ametikooliga. Tubli spetsialist või oskustööline võib saada kõrgharidusega inimesest rohkem palka, vaja on vaid pühendumist, indu ja armastust enda valitud eriala suhtes.
nad üldjuhul tahavad järele proovida. Samuti hakkavad noored suitsetama, sest tahavad "olla nagu teised". Uurin linna kooli ja maal asuva kooli kuuenda klassi noorte suitsetamist. Kuidas mõjutab suur elanikkond suitsetamist? Aluseks võtan Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Ääsmäe Põhikooli kuuendad klassid. HÜPOTEES: Linnakoolis Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis suitsetavate noorte arv kuuendas klassis on suurem kui maakoolis Ääsmäe Põhikoolis. AJAKAVA 1) vastava kirjanduse otsimine ja läbitöötamine 1 november 10 detsember 2) küsimustiku/intervjuu välja töötamine ja vormistamine 10 detsember 20 detsember 3) anketeerimise läbiviimine 20 detsember10 jaanuar 4) saadud tulemuste analüüs 12 jaanuar 2 veebruar 5) lõpliku töö vormistamine. 1 ja 4 punktide kokku kirjutamine. 5 veebruar 5 aprill Aina tihedamini võib lugeda ajalehtedest probleeme tubaka tarvitamisest.
Peaaegu 50 protsenti Eesti rahvast elab Harju maakonnas. Harjumaa on eelistatuim maakond, kuna seal asub meie pealinn ja tänu sellele on sealses piirkonnas kõige rohkem võimalusi teha karjääri, saada hea haridus, nautida kultuurielu. Võib jääda mulje, et sealsed inimesed on eelistatud seisuses. Siiski see pole nii, igal piirkonnal on oma eelised. Tõesti on nii, et linnakoolide keskmised tulemused on kõrgemad kui maakoolidel, kuid see ei tähenda, et lapsed, kes käivad maakoolis on kõik rumalamad, pigem on kontrast maapiirkonnas suurem, kuna maale tulevad elama enamasti need, kelle finantsseisund ei võimalda elu linnas ja on üsna tavaline, et need kellel on rahalisi raskusi, on ka raskusi hariduse omandamisega või tööl suurepäraste tulemuste saavutamisega. Isegi kui me suudaks koguda kõik Eestis hetkel viibivad inimesed ühele väljakule, ei oleks nad seal võrdsed. Mõni on pikem ja näeb kaugemale, mõni on lühem ja jääb varju. Mõni satub
veel mne riigi rahvust. Tahaksin elada oma elust umbes aasta aega New Yorkis, et tajuda, kas sealsed inimesed tunnevad end koduselt. Eesti riigis neme, et kui kia linna koolis, siis petajal istub klassis 30 vi rohkemgi noort pilast ja iga hega personaalselt tegelemine ei ole lihtsalt vimalik. See viitab aga sellele, et tema teeb ra oma t ja see on sinu asi, kas sa haarad sellest kinni, vi mitte. Sinu edasisest tulevikust ja tulemustest ei hooli keegi. Maakoolis seevastu on keskeltlbi 15 pilast klassis. See teeb tervelt poole vi rohkemgi pilaste arvu vhem kui linnas, mis htlasi thendab petajale poole vrra rohkem aega. pilase jaoks thendab see aga seda, et ta tunneb, et ta on olemas ning petaja tunneb Sinu kui eraldi seisva indiviidi prast rohkem muret. Sa oled hoitud. Ja seda tunnet vajab iga inimene. Kui Eestis on 30 klassipilast meie jaoks palju ja Tallinnas knnib tnaval vastu 100 inimest ja me ei tea, kuhu poole joosta, siis mida teeksime
Ära unusta sõnade Kägu õigekirja. Leedu muinasjutt Väikeses maakoolis kästi kõikidel lastel kirjutada kodukirjand, aga mitte tavaline, vaid mereröövlitest. Usinad lapsed tõid oma kirjandid ära ja õpetaja vaatas need läbi. Kõige rohkem sai kiita Juku üsna Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega
järgmisel päeval tundsid, kui teatati, et Eesti taas vaba on. Tol hetkel oli ta 18-aastane ning astus täiskasvanute ellu juba täiesti vabas Eestis. Kolmandaks tähtsamaks infoallikaks Evi elus tol ajal olid sõbrad, tuttavad ning kool. 19- aastasena käis ta Jõhvi 18. Kutsekeskkoolis ning enne seda käis 8-klassilises Mäetaguse Põhikoolis. Maalt linna minek tekitas täiesti radikaalse infokeskkonna vahetumise. Väikeses maakoolis ei olnud erilist infovahetamist kuna oldi alles noored ning ei olnud maailma kohta erilisi teadmisi ega arvamus veel välja kujunenud. Linnakooli tõttu tekkis Evile uus sõpruskond ning infolevik muutus koheselt efektiivsemaks. Oluliseks suhtlusvormiks oli vahetu suhtlemine ehk alati kellegagi kokku joostes jutustati pikalt, olid pikad külaskäigud ja kohvikus istumised, sest ei juhtutud just tihti üksteisega kokku. Väga tähtsal kohal oli ka
võimalik ilma neid kolme viimatinimetatud asjaolu arvestamata - ja seda võimaldab jällegi sallimine. Nii tulekski üldjuhul eeldada, et ükski korraldus pole moraalne kui see ei taga teatud rahulikku kooseksisteerimist. 1 Kaplanina ei käsitle ma siin mitte ainult kristlikku usutunnistust väljaelavat isiksust, vaid ka teiste religioonide sarnast tegevust praktiseerivaid isiksusi. Eeldan samuti, et kaplan võib tegutseda nii väikeses maakoolis kui Rahvusvahelises Valuutafondis. Ja samuti eeldan, et kaplan vaatamata oma religioossusele ei ole taotluslikult konfliktne. 2 Käesolev essee põhineb: 1. Walzer, Michael. 1997. Sallivusest. New Haven and London: Yale University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond, 2. Taylor, Charles. 1991. Autentsuse eetika. Cambridge: Harvard University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond 2
annaabi.ee 
