Kalvinism ehk protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin. Õigeusk on üks kristluse kolmest põhivoolust Judaism-Maailmas elab miljoneid juute, kellest sugugi mitte kõik ei ole judaistid. Ometi on judaism etnilise religioonina olnud oluliseks teguriks juudi rahvusliku identiteedi säilitamisel läbi aastasadade, mil ajaloo sündmustest tingituna on see rahvas elanud teiste kultuuride ja rahvuste keskel. Lisaks sellele on judaism olulisel määral mõjutanud kahe suure maailmareligiooni kristluse ja islami kujunemist. Mis on need põhimõtted, millest kinni hoidmine on kandnud ühe rahva läbi ajaloo keerdkäikude? Kristlus-Kristlus on religioon, millega siinse laiuskraadi elanikel peaks olema vähemalt teoreetiliselt kõige enam kokkupuuteid. Mis on see, mis teeb kristlusest kristluse ning milliseid erinevaid kristluse vorme leidub tänapäeva maailmas. Islam-Viimase kümnendi kestel on islam sageli seostatud vägivalla, terrorismi ja religioosse fundamentalismiga
19. sajandil levis kristlus laialdasemalt kui kunagi varem. Selles etendasid oma osa Euroopa ja Ameerika Ühendriikude kirikute rajatud misjoniorganisatsioonid. Misjon jätkub ka tänapäeval ning kristlus on võib-olla üks kõige kiiremini levivaid usundeid maailmas. Kristlus, niikaua, kui ta on eksisteerinud, on pidanud ületama paljusid künkaid ja mägesid. Kristlased on aga igast võitlusest tulnud võitjana välja ning see usund on säilinud tänapäevani ning saanud kõige suurima maailmareligiooni staatuse. Kasutatud kirjandus Piirimäe, H. "Inimene, ühiskond, kultuur" I. XI klassi ajalooõpik. Tallinn 1998 Breuilly, E; O'Brien, J; Palmer, M. Maailma usundid. Tallinn 1999 http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-10- 1.htm http://www.godseye.com/stat/et/k/r/i/Kristlus.html http://www.cwo.com/~pentrack/catholic/chron.html ENEKE 2. Tallinn 1983
Olles ise ka kristlane ning järgides enamus kristluse kui oma vaimse mõtlemise põhitõdesid ning traditsioone, aitas informatsiooni kogumine ja mõtlisklemine kristluse teemadel palju juurde endas usu tõdede ja põhimõtete arusaamisele. Kristlus, niikaua, kui ta on eksisteerinud, on pidanud ületama paljusid künkaid ja mägesid. Kristlased on aga igast võitlusest tulnud võitjana välja ning see usund on säilinud tänapäevani ning saanud kõige suurima maailmareligiooni staatuse. 10 Kasutatud kirjandus Piirimäe, H. "Inimene, ühiskond, kultuur" I. XI klassi ajalooõpik. Tallinn 1998 Breuilly, E; O'Brien, J; Palmer, M. Maailma usundid. Tallinn 1999 http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-10- 1.htm http://www.godseye.com/stat/et/k/r/i/Kristlus.html http://www.cwo.com/~pentrack/catholic/chron.html ENEKE 2. Tallinn 1983 http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus
Olles ise ka kristlane ning järgides enamus kristluse kui oma vaimse mõtlemise põhitõdesid ning traditsioone, aitas informatsiooni kogumine ja mõtlisklemine kristluse teemadel palju juurde endas usu tõdede ja põhimõtete arusaamisele. Kristlus, niikaua, kui ta on eksisteerinud, on pidanud ületama paljusid künkaid ja mägesid. Kristlased on aga igast võitlusest tulnud võitjana välja ning see usund on säilinud tänapäevani ning saanud kõige suurima maailmareligiooni staatuse. 10 Kasutatud kirjandus Piirimäe, H. "Inimene, ühiskond, kultuur" I. XI klassi ajalooõpik. Tallinn 1998 Breuilly, E; O'Brien, J; Palmer, M. Maailma usundid. Tallinn 1999 http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-10- 1.htm http://www.godseye.com/stat/et/k/r/i/Kristlus.html http://www.cwo.com/~pentrack/catholic/chron.html ENEKE 2. Tallinn 1983 http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus 11
Jaapan: budism Mahajaana-budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen-budismi. Sarnaselt hiina chan-budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen-budism on andnud jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnikaa. Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada
2p. Millisele domineerimistüübile (Weberi järgi) toetuvad järgnevad suhted: A.) Naine allub mehele, naisena sündimine pani ta sellesse rolli – Traditsiooniline domineerimine B.) Noorem allub vanemale – Traditsiooniline domineerimine C.) Kogu rahvas allub juhile – Karismaatiline domineerimine D.) Spetsialist allub osakonnajuhatajale, ametijuhendiga määratud – Legaalne domineerimine 1p. Kes on teoste „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ ning „Maailmareligiooni majanduseetika“ autor? A.) Clifford Greetz B.) Karl Marx C.) Pjotr Kropotkin D.) Max Weber E.) Emilie Durkhen 1p. Nimetage siirderiituste etapid, A. Van Gennep’ist lähtudes: A.) Eraldumine (eraldusriitus) B.) Vaheetapp (vaheriitus) C.) Asumine uude staatusesse (liitumisriitus) 1p. Milline kirjeldus vastab enim Marxi käsitlusele klassiühiskonnast? A.) Stratifikatsioonisüsteem, mis lähtub kihistumisest seisuslikel alustel (nt. Talupojad, vaimulikkond, aadel)
a. Jaapan: budism Mahajaana budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen budismi. Sarnaselt hiina chan budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen budism on andnud Jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnimaa. Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas
tulevikuvisiooni kogu maailma edasisest arengust. 6. Mis koguduse liige Te olete ? · Olen algusest peale siiani olnud Tartu baha'i koguduse liige. 7. Kirjutage lähemalt oma koguduse tegemistest. Meie kogudus on väike, aga tubli: · Tähistame 19-päeva ja baha'i pühi, teeme palveõhtuid · Teeme lastetunde ja ruhi (hinge arengu) ringe nii baha'idele kui ka mittebaha'idele · Paaril aastal oleme tähistanud Maailmareligiooni päeva 8. Kas teate Te umbes, kui palju võiks Eestis selle usu pooldajaid olla ? · Pooldajate hulka ei oska täpselt öelda, kuid baha'iks on end tunnistanud ligikaudu 100 kuni 150 inimest arv on kõikuv, sest meil on palju noori, kes on sõitnud mujale õppima ja vastupidi tuleb ka teiste riikide kogudustest noori Eestisse elama/õppima. 9. Milliste inimestega olete Te kokku puutunud, kuidas inimesed suhtuvad baha'isse ?
· Nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi · Seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest Religioosne mitmekesisus Usundeid ja eri usulahke on ja on olnud lõpmata palju ja neid tuleb järjest juurde. Enamus neist on aga ajaloo jooksul piirdunud mingi kindla hõimu või rahvaga. Kui mingi usund ületab otsustavalt ühe rahva piirid, siis võib rääkida maailmareligioonist. On kolm maailmareligiooni: - kristlus ehk ristiusk - islam ehk muhameedlus - budism Kristlus - (2 miljardit) õigeusu ehk ortodoksi ehk kreeka-katoliku ehk idakirik ( 213 991 000) Levikuala: Kreeka, Venemaa, Ukraina ja Valgevene idaosa, Gruusia, Serbia, Tsernogooria, Makedoonia, Bulgaaria, Rumeenia, Moldova.
arengut. Tegelikkuses õnnestub seda õigust harva realiseerida ilma vägivallata. - EV Põhiseaduses: igal eestlasel on õigus asuda Eestisse §36 1.4. Religioosne mitmekesisus Usundeid ja eri usulahke on ja on olnud lõpmata palju ja neid tuleb järjest juurde. Enamus neist on aga ajaloo jooksul piirdunud mingi kindla hõimu või rahvaga. Kui mingi usund ületab otsustavalt ühe rahva piirid, siis võib rääkida maailmareligioonist. On kolm maailmareligiooni: - kristlus ehk ristiusk - islam ehk muhameedlus - budism 1) kristlus - (2miljardit) a) õigeusu ehk ortodoksi ehk kreeka-katoliku ehk idakirik ( 213 991 000) 35 Levikuala: Kreeka, Venemaa, Ukraina ja Valgevene idaosa, Gruusia, Serbia, Tsernogooria, Makedoonia, Bulgaaria, Rumeenia, Moldova.
algus ei tähendanud juutlusele esialgu mida rohkemat kui ülemvalitsuse vahetust, mis ei puudutanud elu sisemaal, kuigi võõrad sõjaväed marssisid läbi maa. Tulevik aga näitas, et hellenismi mõju oli liiga tugev selleks, et pääseda sellest juriidilist laadi privileegidega. Kokkupuude uue aja vaimuga oli vältimatu ning selleks oli vaja teistsuguseid jõude kui juriidiliselt garanteeritud eksistents. Selles kokkupuutes kasvas juutlus, vastu võttes ja tagasi tõrjudes, maailmareligiooni tasemele." Samaaria skisma: ,,Aleksandri retkel Egiptusse mööda Süüria-Palestiina rannikut olid sealsed linnad enamikus-peale Sidoni, Tüürose ja Gaza- alistunud võitluseta. Sisemaa hõivamise jättis Aleksander oma väepealiku Parmenio hooleks. Samaaria, muistne Põhja-Iisraeli kindlustus, ei alistunud ilma võitluseta. Linn vallutati, tehti maatasa ja sinna paika asutati makedoonia sõjaväekoloonia. Umbes samasse aega