Ansambel Brassical 2015 Käisin 30. Oktoobril vaatamas etendust Brass-ansamblilt ’Brassical’. Etendus toimus Pirita Majandusgümnaasiumi aulas. ’Brassical’ on esinejate enda poolt asutatud ning nad kõik on solistid. Solistide nimed on Märt Metsla, Norman Verte, Mihkel Kallip, Margus Toompere, Ingvar Leerimaa, Jüri Leek ning Lauri Levistu. Noored pillimehed lõid ansambli 2011. aasta sügisel inspireerituna maailmakuulsast Mnozil Brassist, nende soov oli mängida midagi nooruslikumat ja vähem akadeemilist. ’Brassical-i’ koosseisus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõilased ning Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Nende lood olid segu pop- ning klassikalisest muusikast, kuid lisaks sellele oli nende esituses ka veidi komöödilist lavastust. Etendus oli kaasaegne ning ühtlasi nii muusikaetendus kui ka vähesel määral teatrietendus.
Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt. Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki. Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei saagi tunda meelerahu. Peab rahul olema sellega, mis on, sest kõik on tegelikult saatuse poolt ette määratud. Nõnda ei mõtle vaid mina, vaid kindlasti ka paljud teised, rääkimata maailmakuulsast filosoofist ja kirjanikust Voltaire'st, kes oma teoses ,,Zadig" seda selgelt väljendab. On küll kurb tõdeda, et kusagil meie maailmas on näljahädad ja levivad surmahaigused, aga ühes heas koosluses peabki valitsema harmoonia ja tasakaal. Ei ole ju head ilma halvata. Sama veendunud oli maailma võlus ja ilus ka Voltaire'i ,,Candide'i" samanimeline peategelane, kes pöördumatult uskus oma õpetaja Panglossi sõnu: ,,Kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on see otstarve
Heliloojad: Louis Armstrong, Earl Bostick, Ludwig van Beethoven, Wolfgang Amadeus Mozart Film: "Asfaldidzungel" Näitekirjanikud: Arthur Miller, Tennessee Williams Näidendid: "Tramm nimega "Iha"", "Prooviesineja surm" Poeedid: John Keats, Walt Whitman Restoran: Romanoff's (Hollywoodis) Jook: Dom Perignon 1953 Parfüüm: Chanel No. 5 Kosmeetikatoode: Nivea moisturizer Teatri külastaja, kes ei mõtisklend etenduse pealkirja üle, sai eesriide avanedes aru, et etendus on maailmakuulsast eelkõige lauljast Marilyn Monroe'st. Etendus algas tema kuulsa lauluga "Happy Birthday, Mr. President". Üllatav oli peaosatäitja Hilje Mureli oskus esitada seda laulu väga sarnaselt originaalesitajale. Ta tabas hästi ära hääletämbri ja pausid ja oli üldse üllatav oma esitlusega. Etendus kajastas Marilyn Monroe keerulist armuelu ja tema kasvamist näitlejaks ning kuulsuseks. Lavastaja oli püüdnud näidata etenduses kõiki olulisi nüansse Marilyn Monroe lühikesest elust
kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Teiste seas on Sander on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005) ning lavastanud Imre Kálmáni libreto Leo Stein ja Béla Jenbach opereti ,, Silva"(2010). Erinevalt maailmakuulsast operetist ,,Silva", milles leiduvaid teravaid paralleele tänapäeva maailmaga rõhutas Sander mitte etenduse kaasajastamisega, vaid ,,vanutamisega", on tema lavastatud ,,Savoy ball" oma olemuselt pigem mittemidagiütlev suhtekomöödia kui tõsiseltvõetav suurteos. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett ,,Savoy ball" 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid kahjuks pean ma tõdema, et vähemalt minu
kirjaoskajatest mehed ja 52,2% naised. Üks kahest lapsest omandab koolis haridust. Riigikeelteks on prantsuse ja rundi keel. Burundis pealinnas asub riigi ainuke ülikool. 10% üliõpilastest tudeerivad erakõrgkoolides. [Elanikkond] 1. 3. Kultuur Kultuur Burundis on rohkem suuline kui kirjalik. Aegade jooksul on rahvasuu levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule. Olulist osa Burundi kultuuripärandist omab trummimäng, olles osa maailmakuulsast rahvatantsust. Igal piirkonnal riigis on oma eripärane tants, mis just neid iseloomustab. Ühtedeks põhitoiduaineteks Burundi köögis on punased oad. Need kuuluvad tavapärase burundulase igapäeva menüüsse vähemalt kord päevas. Teiseks põhiliseks toiduaineks on riis, samuti banaanid, bataat, maniokk, herned ja mais. Vaesuse tõttu saavad keskmise jõukusega perekonnad liha süüa vaid paar korda kuus.
................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad ..............................................................................................12 1. Sissejuhatus Oma referaadi otsustasin teha maailmakuulsast maalikunstnikust Rembrandtist. Olles käinud 9 aastat kunstikoolis olin kursis Rembrandti tähtsusest maalikunstile, kuid ei teadnud tema elulugu piisavalt hästi. Isikliku huvi tõttu otsustasingi valida just tema oma referaaditeemaks. Arvasin, et Rembrandti elulugu on võrdväärne tema teostega aina täiuslikkuse poole, kuni see ka perfektsuseni jõudis, kuid ei. Kuntsniku elulugu ei ole sugugi nii roosiline, kui võis arvata. Minu austus Rembrandti vastu tõusis, sest sain aimu, kui
......................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikad:.................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Käesolev referaat räägib Vincent van Goghist, maailmakuulsast Hollandi maalikunstnikust, kes läks ajalukku kui hull kunstnik, kes lõikas oma kõrva peast ära. Van Gogh elas ning tegutses 19. sajandil ning oli postimpressionistliku kunstivoolu üks põhilisi eestvedajaid. Referaadis tuleb juttu üldiselt kunstniku eluaastatest, personaalsest elust ning tema loomingust. Valisin just selle kunstniku refereerimiseks, kuna olen väga huvitatud tema loomingust ning lühikesest ja traagilisest, ent põnevast elust.
kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks oli soov rohkem teada saada naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsast kunstnikust. Kuigi tema looming on väga rikkalik, pöörasin ma peamiselt tähelepanu Köleri osale Eesti rahvusluse kujunemises. Johann Köler sündis 08. märtsil 1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talus Peet ja Kai Köleri 9-lapselises peres 7-nda lapsena. Vanemad olid üsna kehval järjel, kuid siiski kirjaoskajad. Oma teadmised anti edasi vanematele lastele, kes siis õpetasid nooremaid. Tänu oma
kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure – Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks oli soov rohkem teada saada naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsast kunstnikust. Kuigi tema looming on väga rikkalik, pöörasin ma peamiselt tähelepanu Köleri osale Eesti rahvusluse kujunemises. Johann Köler sündis 08. märtsil 1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talus Peet ja Kai Köleri 9-lapselises peres 7-nda lapsena. Vanemad olid üsna kehval järjel, kuid siiski kirjaoskajad. Oma teadmised anti edasi vanematele lastele, kes siis õpetasid nooremaid. Tänu oma
raadius. Samuti peab vaadeldava keha mass olema väga palju väiksem Maa massist. Vaba langemise korral kehtivad veel järgmised väited. 1. Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. 2. Kui alg- ja lõppkõrgus on võrdsed, siis a) üleslennu aeg võrdub allalangemise ajaga, b) keha langeb maapinnale sama kiirusega, millega ta sealt üles visati. Väite 1 tõestas katseliselt itaalia füüsik Galileo Galilei (1564-1642), kes kukutas oma kodulinna Pisa maailmakuulsast tornist alla erineva massiga kehi ning tegi kindlaks, et näiteks korraga lahtilastud suurtükikuul ja temast 100 korda väiksema massiga musketikuul jõuavad maapinnale üheaegselt. Hiljem, katsetehnika täiustudes, sai võimalikuks demonstreerida, et õhutühjas ruumis langevad ka sulg ja kivi ühesuguse kiirendusega. Matemaatilise põhjenduse väitele 1 anname hiljem, mõiste „gravitatsioonijõud“ käsitlemisel.
annaabi.ee 
