aastal võeti Kristjan sõjaväkke Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama. Treeneriks oli Anton Ohaka, kelle ergutusel üks-kaks korda nädalas treeniti. Vabariigi meistritiitleid raskekaalu maadluses hakkas Palusalu võitma 1931. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel sai ta 4. koha, kuid sealt hakkasid saavutused suurenema. Nüüd hakkas Kristjan võitma juba igal aastal Eesti meistritiitleid nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Neid tiitleid tuli kokku 12. Juba Berliini olümpiamängude eel peeti teda üheks meie lootuseks, olgugi et veel paari
tugevama mehe nimetuse. Kuid ka selle rekordi hiljem ta purustas. 1897. a suvel esines Lurich suure eduga Lõuna-Venemaa linnades, võites maadluses kõiki ettejuhtuvaid jõumehi ja hämmastades pealtvaatajaid mitmesuguste jõu- ja osavusnumbritega. Näiteks tõstis ta seljas üles hobuse koos ratsanikuga. Teiste hulgas võitis Lurich Musta mere sadamalinnades kuulsa jõukangelase, laadija Ivan Poddubnõi. Lurich märkas kohe noores ukrainlases suurte eeldustega maadlejat. 1898. aasta mais teatasid ajalehed, et Lurich on asutanud Sevastoopolis "jõuetenduste ja maadlemise kooli". Sõnum kõlas järgmiselt: "Tuttav Eesti jõumees ja maadleja Georg Lurich on Sevastoopolis jõuetenduste ja maadluse kooli asutanud. Kahjuks puuduvad andmed, mis sellest koolist sai. Kuni 1899. aasta suveni esines Lurich Tartus, Valgas, Viljandis, Pärnus, Narvas, Rakveres,
Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses . Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis Arnold Luhaäärt ja Aleksander Kõllot ning teenis esimese medali: pronksi, siis hakati spordiseltsis "Sport" temast maadlejat kasvatama. Lootust andsid treeneritele esialgu vaid noormehe jõud ja vägev kehaehitus. Ta oli ka 1936 Berliini olümpiamängude eel üks meie lootusi - olgugi, et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne mänge Jänedal toimunud olümpialaagris tõusis KP nii heasse vormi, et oli endale öelnud, et kui nüüd heale kohale ei tule, jätab maadluse maha.
olümpiapronksidele, ungarlasele Rajmund Badóle ja sakslasele Georg Gehringile ning kolmekordsele olümpiavõitjale rootslasele Carl Westergrenile. Viimaseks jäi ka Eesti. See oli üks põhjus, miks Eesti Los Angelese olümpiamängudelt üldiselt kõrvale jäi. 1933 Trossmann tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. Maavõistlusel Riias seljatas Trossmann Zvejnieksi. Eesti võitis 6:1. Euroopa meistrivõistlustel Helsingis oli neli maadlejat. I Kurt Hornfischer, II Arvo Niemelä, III Carl Westergren. Esimesena medalita jäänud Trossmann sai kaks aastat nooremalt Hornfischerilt seljakaotuse ja Westergrenilt punktikaotuse. 1934 II Turaani turniiri Helsingis 18. ja 19. märtsil võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes. Trossmann tunnistati Eesti parimaks, kuigi kaotas 0:3 Arvo Niemeläle. Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas Trossmann Nikolai
kõndis 15 kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. Berliini olümpiamängud Berliini olümpiamängudel pandi Kristjan Palusalu välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta mehell paar matsi vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda.Mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi tõi Eestile kaks medalit.Vabamaadluse raskekaalus oli 11 maadlejat. Esimeses ringis seljatas Palusalu Josef Klapuchi (aega kulus 10.50). Vastase seljatasid ka Hjalmar Nyström ja Nils Åkerlindh.Teises ringis seljatas Palusalu Robert Herlandi (Prantsusmaa; 6.45) ja tõusis liidriks. Üks miinus oli Åkerlindhil, kes 2:1 võitis Nyströmi, ja Werner Bürkil (Sveits). Georg Gehring seljatas Mehmet Çobani (Türgi) 3 minutiga.Kolmandas ringis võitis Palusalu Çobani 3:0, kuigi õiglasem tulemus olnuks 2:1. Åkerlindh sai seljavõidu, Nyström oli vaba
ümber Boeingule, mis viib nad soovikohasesse Araabia riiki. Öösel kell üks levis olümpiakülas ja -linnas teade, et pantvangid on vabastatud. See oli ekslik. Kell 2.50 taipasid terroristid, et politsei valmistub rünnakuks. Nad lasid üheksa pantvangiga helikopteri õhku. Alanud tulevahetuses jätsid elu üks politseinik ja kolm terroristi. Kolm putku pannud terroristi võeti peagi vahi alla. Iisraeli delegatsioon, kaotanud kolm tõstjat, kaks maadlejat, ühe vehkleja, kolm treenerit ja kaks kohtunikku, lahkus olümpialt. Samuti talitasid Egiptus, Holland, Norra ja Filipiinid. N. Liidu delegatsioon tegi terrorit tauniva avalduse, ent otsustas edasi võistelda. Kahest olümpiavõitu ihanud eestlasest ühel tõstja Jaan Taltsil oli kuld juba käes. Nüüd selgus, et oma medalit võib rünnata ka teine kõrgushüppaja Jüri Tarmak. Temagi võitis. Täname kuulamast
Alguses võisid osaleda ainult ülikud, kuna neil oli rohkem aega treenimiseks, aga hiljem hakati toetama ka lihtrahvastest andekaid sportlasi. Mõnedel võistlejatel oli võimalus teenida võitude eest raha, aga samas pidi mõni kuulus sportlane maksma stardiraha. Antiikolümpiamängud lõpetas see, kui ristiusk sai Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. Antiikaja kuulsamaiks atleediks on peetud kuuekordset olümpiavõitjat Krotoni linnast pärit maadlejat Milonit, kellest räägiti palju legende. Kahe olümpia vahelist aega nimetati olümpiaadiks. Pealtvaatajateks võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Need, kes reeglit rikkusid, ähvardas karistus, milleks oli tavaliselt künkalt allaviskamine, mis võis tähendada surma. Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus kohtunike tribüüni. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalilised rahumängud, mistõttu
Osvald Käpp Rudolf Loo Olaf Luiga Voldemar Mägi Heiki Nabi Ago Neo Kristjan Palusalu Edgar Puusepp Eduard Pütsep Voldemar Roolaan Roman Steinberg 5 VÕISTLUSTE SÜSTEEM Võistlused toimuvad otsese väljalangemise süsteemiga. Kõigepealt toimuvad kvalifikatsiooniringid, kus võistlejate arv saadakse sobivaks (4, 8, 16, 32, jne. ) osavõtjat. Londoni OMil näiteks 18 maadlejat paigutatakse võistlusprotokolli vastavalt kaalumisel võetud numbritele. Väiksemast numbrist alustades suurema suunas. Võistlused algavad kvalifikatsiooni ringiga , alustades võistlusprotokolli alumisest osast. Teist ringi alustatakse siis, kui võistlejat arv on saadud pärast I ringi kohtumisi vastavalt 4, 8,16, 32. Maadlusvõistlused jätkuvad väljalangemissüsteemis niikaua kui kaks finalisti on selgunud. Kahele finalistile kaotanud maadlejad jätkavad maadlust lohutusringis
poolt on 16 kaadrit sekundis (frames per second ehk fps). Kinofilmides kasutatakse kiirust 24 kaadrit sekundis, mis tagab täielikult sujuva liikumise. Arvutianimatsiooni puhul kasutatakse sageli poolt kinofilmi kaadrisagedust, ehk siis 12 fps. Mitmete ekspertide hinnangul on parim kompromiss sujuvuse ja loodavate kaadrite arvu vahel 15 fps. Animatsiooni ajalugu Animatsiooni eelkäija on koomiks, mille eellugu läheb tagasi aega umbes 2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale. Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 13000 ekr, kui koopamaalingutel jäädvustati loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides. Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal. Tapeedil Bayeux lossis on kujutatud stseenid 1066 aastal toimunud Hastings'i lahingust. Tõeliselt liikusid objektid juba sajandeid tagasi Idamaade varjuteatris
Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit. Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu Kuulus spordiklubisse nimega Tallinna ,,Sport." (Kristjan Palusalu) 14
Theseuse käe läbi sai Sinisest endast lõhki kiskumise ohver. Järgmisena sattus ta teele mõrvar Skeiron, kes valvas kitsa tee ääres, kus ühelpool oli mägi ja teisel meri, kus Hadese kilpkonn oma sööki ootas. Skeiron istus keset teed kivipeal ja nõudis igalt teeliselt enda jalgade pesemist, kuid kohe pärast kummardamist lükkas ta ohvri kilpkonnale söödaks. Theseus lõi Skeironi koos kiviga merre. Ateenale lähemale jõudes kohtas ta maadlejat, kes nõudis kõiki möödujaid endaga maadlema, siiamaani olid kõik kaotanud nii maadluse kui ka elu. Theseus otseloomulikult võitis ja lõi maadleja maha. Viimasena kohtas ta Sinise isa Prokrustest, kellel oli kombeks ränduritele öömaja pakkuda. Ta paigutas pikad külalised lühikesse voodisse ja raius maha kõik üleääre jääva ning lühikesed külalised suurde voodisse, kus ta venitas neid pikemaks kõik ohvrid otseloomulikult surid. Theseus pistis
vabam, joonistus ilmekam ja veenvam. Nüüd hakkasid vaasimaalijad sagedamini kujutama süzeelisi kompositsioone, kus inimesi anti edasi keerulistes rakurssides. Punasefiguurilise stiili vaasimaalijatest oli kuulsaim Euphronios, kes hakkas vaasimaalimisega tegelema umbes 510.a. e.m.a. Euphroniose nimega seostatakse Peterburi Ermitaazis olevat peliket pääsukesega. Vaasi kaela kaunistab stiliseeritud lehtedest ornament. Vaasi ühel küljel kujutas kunstnik kahte alasti maadlejat. Teisele küljele joonistas ta pildi pääsukese saabumisest. Pikkades rüüdes nooruk ja mees istuvad kokkupandavail istmeil. Nad vaatavad saabuvat pääsukest. "Vaata, pääsuke!" lausub noorem. "Heraklese nimel, tõsi!" vastab teine ja lisab: "Juba on kevad!". Ja tõepoolest, taevas lendab väike linnuke. Joonistust raamivad ornamendiribad. Pelike pääsukesega leiti 19 sajandi 20. aastail muistse Etuuria ühe kõige vanema linna, Vulci nekropoli väljakaevamisel
maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kodus ootasid võitjat suured autasud. Olümpiavõitjatest peeti väga lugu ja nendest vcalmistati ka skulptuure. Nendest pn kasvanud tuntud riigimehed. Kreekast pärit punasefiguuriline vaasimaal Millel kujutatati kahte maadlejat. Teater ja kirjandus. Algselt ei pannud Kreeklased oma ajalugu kirja ja nendest sündmustest rääkisid ainult rahvalaulikud kes laulsid minevikus aset sündinud müütidest. Esimene Kreeklane kes alustas ajaloo kirjutamist oli Herodotos. Tema raamat Historia räägib Kreeka - Pärsia sõdadest. Kuid raamatus on juttu ka varemast ajaloost. Herodotos kirjeldas ka muude rahvaste kombeid ja uskumusi. Herodotost nimetatakse ajaloo isaks. Maailma teater saigi alguse Kreekas
annaabi.ee 
