TARTU
ÜLIKOOL
Pärnu
kolledž
Ettevõtluse osakond
Kateriina
Ehapalu
TH1
ÖKOTURISM
Referaat
Juhendaja :
Airi Noppel
Pärnu
2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Ökoturismi olemus 4
1.1. Ülevaade ökoturismist ja ökoturistist 4
1.2. Ökomärgised 5
2. ÖKOTURISMI MÕJu keskkonnale 8
2.1. Ökotusimi positiivsed ja negatiivsed aspektid 8
2.2. Ökoturismi turundus 9
kokkuvõte 12
Viidatud allikad 14
Ökoturismi kordamisküsimused 1. Ökoturism, säästev turism ja alternatiivturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 2. Maaturism, loodusturism, taluturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 3. Säästva mõtlemisviisi ja arengu ajalugu 4. Alternatiivturismi mõiste ja olemus 5. Ökoturismi olemus 6. Loodus- ja kultuurielamuse roll ökoturismis 7. Koormustaluvus, selle arvestamise olulisus ökoturismis 8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10
Materjali otsitakse keskkonnasäästlikkuse arendamise kohta peamiselt internetist ning samuti kasutatakse ka teadusandmebaasi. Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse kaheks alapunktiks. Esimeses osas kirjutatakse säästvast turismist ja kuidas hoida kulusid kokku. Töö teine osa keskendub peamiselt keskkonnasõbralikele kvaliteedimärgistele. 3 1. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS HOTELLIMAJANDUSES 1.1. Säästev turism Tänapäeval tuntakse üha enam muret meid ümbritseva keskkonna- ning selle säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse vastu. Ka turismis vaadatakse selle poole ja püütakse olla keskkonna vastu rohkem lugupidavamad. Säästva arengu põhimõtteks on saavutada majanduse kasv, mis tagab kõrged elustandardid ning aitab kaitsta ja säilitada stabiilset elukeskkonda nii meile kui ka järgnevatele põlvkondadele. Kuid, mis on hotellimajandus
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid
muutunud oluliseks, sest sellest tuntakse kaasaegses elukeskkonnas sageli puudust. Uue suundumusena on tekkinud majutuskohad, mis tegelevad keskkonda säästva majandamisega (prügi sorteerimise, vee ja elektri kokkuhoiuga jne) ning tutvustavad ja propageerivad säästlikku elustiili. Tihti on need kolm teemat kokku sulandunud, kandes siis suuremat või väiksemat rolli kliendile pakutavas terviklikus majutustootes. Hea näide nende teemade sulandumise kohta on ökoturism.1 Mis siis on ökoturism? ,,Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu". Nii on ökoturism lühidalt defineeritud Rahvusvahelise Ökoturismi Ühenduse (The International Ecotourism Society, TIES) poolt. Sama definitsiooni toetasid 1994. aastal Maailma Looduse Fondi (WWF) Rootsi osakond ning Eesti Ökoturismi Ühendus selle asutamisel 1996. aastal. _______________________ 1 Hotellimajanduse alused, konspekt webct-st, Tiina Viin
TURISMI PLANEERIMINE Seiklusturism ja sellega seotud riskid Pärnu 2003 Koostas: Pärnu Kolledzi 3. kursuse üliõpilane Kristiina Viilik [email protected] Allikad: Karin Weber, Outdoor adventure tourism, Annals of Tourism Research, vol. 28, No. 2, pp. 360-377, 2001; Tim A. Bentley, Stephen J. Page, Scoping the extent of adventure tourism accidents, Annals of Tourism Research, Vol. 28, No. 3, pp. 705-726, 2001; Simon Robinson, Jeff Chu, The going gets tougher, Time Atlentic, 10/30/2000, Vol. 156, Issue 18. Pidevalt rõhutatakse sihtkoha arendamisel tähelepanelikult kliente (potentsiaalseid ja juba olemasolevaid) jälgima ning kui leitakse, et sihtkoha kõige suurem
Jõhvi Gümnaasium Referaat "Ökomärgid" Jõhvi 2007 Ökomärgid Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minimaalne", jne. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid ökomärgiseid antakse ainult toodetele/teenustele, mis vastavad seatud kriteeriumitele. Viimased ei ole võrdsustatavad esitatavate miinimum nõuetega, vaid on ranged, et tagada soovitavat eesmärki. Nii eesmärgid kui
14 VIIDATUD ALLIKAD 1. Anupõld, J. Roheline Võti Eestis. 2002. [http://www.visitestonia.com/public/files/Teataja1.pdf]. 17.12.2008. 2. Energiasäästuvõimalused majutusasutustes. Energiasäästu portaal. [http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1357]. 16.12.2008. 3. Paju, K. RV ja ISO 14001. [http://visitestonia.com/index.php?page=612]. 10.12.2008. 4. Ruukel, A. Säästev turism ja ökoturism. [http://ecotourism- education.blogspot.com/2008/03/sstev-turism-ja-koturism.html]. 10.12.1008. 15
Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mosee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki,
Kõik kommentaarid