KUIDAS TOETAB INFOTEHNOLOOGIA MINU ETTEVÕTTE ÄRISTRATEEGIAT.
Igasugune ettevõtlus on tänapäeval mõeldamatu ilma laialdase infotehnoloogia kasutamiseta.
Möödas on ajad kui infot edastati pärgamendirullidel ja toimetati
kohale kirjatuvi või postihobusega. Oleks ju päris kentsakas ette
kujutada tänapäevase firma kontorit, kus peamisteks töövahenditeks
oleks lükati ja abakus . Veel mõnikümmend aastat tagasi oli ka
vändaga Felix arveametniku laual juba päris kõva sõna.
Kas infotehnoloogiat saab kasutada igas valdkonnas? Võtame näiteks ehitusfirma . Keegi laob müüri, keegi viskab mörti seina... Kus on
seal siis kohta infotehnoloogiale? Aga ehitamine ei koosne ainult
sellest, mis toimub ehitusplatsil. Viimast peab toetama hästi
funktsioneeriv insener-tehniline pool. Ja ilma kaasaegsete
lahendusteta infotehnoloogia vallas jääks ehitusfirma varsti ajale jalgu .
Toon mõned näited: Ehitamine algab projekteerimisest. Vanasti
joonistati pliiatsiga, seejärel tehti kalkadele kümneid koopiaid.
Hiljem võeti kasutusele koopiamasinad ja jäi ära jooniste käsitsi
paljundamine. Aga tänapäeval kasutades projekteerimiseks arvuteid
11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks kogumaksumusest, ta on isegi veel olulisem, sest sellel tugineb kogu programm ning tõrked ehitusel
2.9 Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse. Korrosiooniks nim. metallide riknemist või ümbritseva väliskeskonna mõjul. Korrosioon jaguneb: · keemiline metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). · Elektrokeemiline tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall jaguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. See kuidas metall toimib elekrtolüüdis, sõltub tema potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni: · Ilmastikuline tekib ilmastiku mõjust metallile · Veealune vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine · Maa-alune tekib pinnase toimel metallile · Korrosioon uitvoolude toimel tekib kui metall on elektrivoolu mõjuväljas Leviku järgi liigitatakse korrosioon:
kommuuniportaali foorumit www.eneta.ee/foorum. Kui jääd hätta programmide installeerimisega, tarkvara kasutamisega või Sul tekib mistahes muu Microsofti tehnoloogia kasutamisega seotud küsimus ja vajad nõu, siis Eneta foorumisse on kaasatud paljud asjatundjad sind abistama. Samuti peavad Veebistuudiumi lektorid ja korraldajad foorumitel silma peal ning katsuvad omaltpoolt murelikele pääseteid soovitada. Kuidas saada tööle koodijupp, mis ei tööta? Iga vähegi uue teema juures on selline küsimus täiesti loomulik. Saades aga katsetuste abil kotermannist võitu, on lootust, et järgmised samateemalised lõigud juba lihtsamalt lähevad. Eriti hea, kui on võtta/kopeerida ligikaudu sarnast tööd tegev ning töötav näide - olgu õpikust, veebist, oma vanade näidete seast või mujalt. Pannes kõrvuti töötava koodi ning mittetöötava koodi,
Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot- sessi ja toimingute esitamine aitab mõista selle terviklikkust ja toob esile seosed eri tegevuste vahel.
Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot- sessi ja toimingute esitamine aitab mõista selle terviklikkust ja toob esile seosed eri tegevuste vahel.
Kõik kommentaarid