TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND
VEROONIKA MÄTLIK KNT-3
TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT
JUHENDAJA : ENDA PÄRISMA
TALLINN 2011 SISUKORD
1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD .....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia .....................................................................................................................6 1.3. Bioenergia ......................................................................................................................... 7 1.4. Geotermiline energia.......................................................................................................10
KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12
2 SISSEJUHATUS
Käesolev referaat kirjeldab kõiki olemasolevaid, rajamisel ja plaanitavaid taastuvatest
energiaallikatest elektri tootmise võimalusi Eestis - tuule-, hüdro-, päikese- ja biomassi elektrienergia , et määratleda ja teha kindlaks täiendavad taastuvenergia ressursid ning
vajadused.
Energiat saadakse kahest põhimõttelisest erinevast allikast: taastuvast ja taastumatust.
Taastumatud on maakoorega seotud energiavarud , mida saab kasutada vaid üks kord.
Taastuvad energiavarud põhinevad päikese kiirgusenergial: tuul, vesi, päike, samuti lainetesse
ja biomassi seotud energia. Aastakümnete jooksul on põhilised energiaallikad muutunud,
järjest enam suunatakse tähelepanu taastuvatest allikatest elektri tootmisele. Kuigi tootmise omahind võib taastuvenergia puhul tihtipeale olla kõrgem kui taastumatutest allikatest
toodetud energial, on vaja leida võimalusi taastuvenergiat tootamiseks, et vähendada
keskkonnariske kasvuhoone ilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine ,
tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladestamine, aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev
põletuspuidu vajak arengumaades kui ka tulla toime osade fossiilkütuste varude
vähenemisega.
Öeldakse, et ükski energiatootmise viis ei laabu saasteta, kuid kui on võimalik leida
vahendeid ja võimalusi taastuvenergia tootmise arendamiseks Eesti ühiskonnas, siis oleks see
positiivne tulevikuväljund hoolivamaks suhtumiseks ümbritsevasse keskkonda.
3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka
praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma.
Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Veroonika Mätlik
Õppematerjali autor
Liigikus võib väheneda Paisud takistavad kalade jõudmist kudemis paikadesse veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi ooduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse ning akustilise risustamise oht Eestis: Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 3). Samas on tegemist siiski kodumaise suhteliselt stabiilset toodangut pakkuva taastuvenergia ressursiga, mida on võimaluse olemasolul mõistlik kasutada. Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama Eestis hüdroenergia kasutamise maht piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures
Ajavahemikus 1997 kuni 2001 töötas Eestis üks tuulegeneraator. Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt- tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. 3 Hüdroenergia eestis Kuigi Eesti kuulub keskmise äravoolu poolest nii 1 km2 kohta (250 000 m3 aastas) kui ka ühe elaniku kohta (8000 m3 aastas) suhteliselt veerikkasse piirkonda, raskendab veevarude energeetilist kasutamist nende killustatus paljude väikeste ja suhteliselt veevaeste jõgede (v
Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa soojuseks kaduma. (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg 22.03.2013) 1.3. Bioenergia Bioenergia on energia, mis pärineb biomassist, biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on Euroopa Liidus vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab praegu Euroopa Liidus kaks kolmandikku kogu taastuvenergiast. Bioenergial on palju eeliseid, sest see on: • konkurentsivõimeline: soojuse tootmiseks kasutatava biomassi peamised allikad on suhteliselt odavad võrreldes fossiilenergia allikatega; • alati saadav: vastupidiselt päikese- ja tuuleenergiale saab bioenergiat toota pidevalt, kuna enamikku lähteainetest on võimalik varuks hoida;
Elektri tootmine Eestis Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatla
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasv
Millal võeti vesi energiaallikana kasutusele (vesiveskite kasutamine, hüdroelektrijaamade kasutuselevõtmine)? Vesi 11 saj., vesiveski 13 saj., hüdroelektrijaam 20.-21 saj. Kuidas on muutunud vee osatähtsus energiaallikana? Ei ole muutunud eriti( hüdroelektrijaamade ehitus on kallis, iga riik ei saa seda lubada, aga kes saab, see kasutab) Esimesed hüdroelektrijaamad rajati 18761881 Saksamaal ja Inglismaal. Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuvenergia allikas, andes kogu taastuvenergiatoodangust 63%. Maailma elektrienergiast toodetakse 22% hüdroelektrijaamades. Hüdroenergia ressurssidest kasutatakse tänapäeval ära umbes 15% (Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutatakse ära ~60%, Aafrikas ~7% olemasolevast ressursist). Energia mõõtühikud: Energiamõõtmise standardühikuks on 1 dzaul (J) mõõta saab ka ühikuna 1 vatt-tund (Wh) 1 vatt-sekund = 1 dzaul; 1 vatt-tund = 3600 dzauli.
Taastuvenergia roll energiamajanduses Anni ja Elis 2013 Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, tõus-mõõn, maasoojus, prügilaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Päikeseenergia Eelised: · Tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside eraldumist keskkonda · Madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid