Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmist
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Majanduskasv kirjeldab antud hetke majandusnäitajaid, majandusareng on majanduse (ühiskonna) pikemaajaliset muudatuste jada. Majanduskasvu puhul on
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontse
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine laia tähendusega sotsiaalteadu
1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? MAJANDUSKASV- tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskon
IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsemalt on majandusk
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressurss
Makroökonoomika • Analüüsitakse rahvamajanduslike agregaatide vastastikuseis suhteid ja tuletatakse majanduse üldised seaduspärasused. • Vaadeldakse kauba- ja teenuste turgu kui ühtset tervikut. NB! Mikro- ja makromajanduses on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks, mis ei ole vastuolus, vaid täiendavad teineteist! VÄLJENDUSVIISID 1. Verbaalne – majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimist tuleb defineerida mõisted. 2. Graafiline – kahemõõtmelises teljestikus, tavaliselt esitatakse üldkujuna. 3. Matemaatiline – hädavajalik siis, kui soovitakse statistilisi andmeid. Majandusnäitajad tähistatakse sümbolitega. ABSTRAKTSIOON JA CETERIS PARIBUS PRINTSIIP Majandusmudel – ettekujutus tegelikest majandusprotsessides, mis on taandunud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. - Teoreetilised mudelid – mõtteeksperimendid, mis aitavad tegelikkuse aspekte mõista.
Kõik kommentaarid