võtsid võimu ning Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks kommunistide peatajaks. 1993. kehtestati jällegi üheparteisüsteem, kõik erakonnad saadeti laiali ja Hitler sai diktaatoriks. Suurbritannia ja Prantsusmaa aga suutsid säilitada oma riigis demokraatia, kuna neil ei tekkinud nii suuri probleeme, kui teistes riikides. Minu arvates on käsitletud riigid poliitiliselt arenenud, sest tänapäeval valitseb riigikord.
Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati 1925a.fasistlik diktatuur. Põhjuseid, miks Itaaliast sai diktatuuri riik oli mitmeid. Esiteks oli Itaalia solvunud, selle tagasid suured majandusraskused ja suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ning lubatust vähem maid. Itaalia eesmärgiks sai muuta oma maa austus- ja kartusväärseks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning tänu sellele vahetusid tihti ka valitsused
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi
rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
Kõik kommentaarid