Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Särevere mõis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Särevere mõis #1 Särevere mõis #2 Särevere mõis #3 Särevere mõis #4 Särevere mõis #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miguelcordona Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

........................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK............................................................................................................................... 8 1.3 Laupa mõis...................................................................................................................8 KLASSITSISM........................................................................................................

Arhitektuur
thumbnail
5
docx

Türi linn

Türi­Allikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal, kandes alul Oldenkuli, hiljem Allenküli nime. Tolle mõisahoone järgi kandis 1900. aastal tegutsema hakanud Tallinna ­ Viljandi kitsarööpmelise raudtee äärde ehitatud Türi raudteejaam aastaid Allenküli, seejärel 1926. aastani Alliku nime ­ asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel. Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19. sajandi teisel poolel, seal asuvad Türi tehnika­ ja maamajanduskooli õppeklassid, vastuvõtusaal ja raamatukogu. Türilt Rapla suunas asub Kolu, Paide poole jääb Kirna mõis. Kabala mõisa esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Oisu mõis püstitati 1851. aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis ­ Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus. 1905. aasta

Geograafia
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

1600. aastal alanud Poola ja Rootsi vaheline võitlus Venemaa pärast tähendas, et linn käis seitse korda käest kätte ja sõja lõppedes oli kunagisest õitsvast linnast jäänud vaid varemed. 1629. aastal saabunud rahu kehtestas rootslaste ülemvõimu. Õitsva kaubalinna asemel oli aga tegemist käsitööliste külaga (1682. aastal loeti 55 perekonda ja 43 elamut), kes oma sissetuleku said ümberkaudsetest mõisatest. Kogu tegevust kontrollis Jacob de la Gardie´le kuuluv Viljandi mõis, mis arengut linnana pigem pärssis kui soodustas. Järgnenud Põhjasõda tähendas taas mitut rüüstamislainet ja põletamist. 1710. aastal, kui linn lõplikult Vene vägede kätte langes, oli sõja, katku ja nälja tõttu linn elanikest tühi. 10 Kuna jätkus sõltuvus mõisast, puudusid ka tingimused arenguks. Oma madalate õlgkatusega puitelamute ja kitsaste tänavatega meenutas see pigem küla. Ja kuigi

Ehitusfüüsika
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

tänapäevane eestikeel põhineb endisel põhjaeesti keelel). Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender. XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism (Descartes). Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas

Ajalugu
thumbnail
9
rtf

Paide

allikatest ja jõe orgudest. Põhjavesi voolab aluspõhjakivimeis 4-5 m sügavusel, sõltuvalt pinnamoest ka kuni 20 meetri sügavusel. Türi voorestik Üks tuntumaid Eesti väikevoorestikke, ulatub ca 20 km ulatuses põhjast lõunasse ja 8 km läänest itta. Siin esineb ligikaudu 50 erineva suuruse ja kujuga voort. Kõrgemad nendest on Käomäe, Kirna, Pala, Raudemetsa, Poaka, Virika, Pakamäe ja Särevere. Voored paiknevad üksteise suhtes enam-vähem rööbiti. Kui tavaliselt ei ulatu väikevoorte kõrgus üle 10 m, siis siin on selliseid üle 20, kusjuures 6 voore kõrgus ületab 15 m. Põllumaad Väärtuslikke põllumaid leidub kogu Paide vallas. Kõige suuremad väärtuslike põllumaade massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates

Geograafia
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
13
doc

Kultuuriloo uurimustöö.

Järvamaa Kutseharidusekeskus Reelika Vinter Kodu uurimuslik ülesanne Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Esivanemad............................................................................................................................ 4 Minu pere sugupuu..............................................

Kultuurilugu
thumbnail
1
odt

Järvamaa ajalugu

Järvamaa ajalugu Järva maakond asub Põhja-Eestis. Teated maakonna kohta pärinevad juba eelajaloolisest ajast. Hõlmas valdava osa praegusest maakonnast ning selle naaberalasid (Harju, Lääne-Viru ja Rapla maakonnast). 13. sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus (2000 adramaad). Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sa

Loodusõpetus



Lisainfo

Referaat

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun