Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linnaarhiiv (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tallinna Linnaarhiiv
Tallinna Linnaarhiiv on Tallinna Linnavalitsuse struktuurüksus, mille ülesandeks on koguda ja säilitada Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale. Eesti vanim säilinud ürik pärineb aastast 1237 ja seda säilitatakse õhukindlates klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt -Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril
Linnaarhiiv #1 Linnaarhiiv #2 Linnaarhiiv #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor psts Õppematerjali autor
Lühireferaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused

Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi ­ nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Arhiivinduse alused

rahvusvahelise pärandi osa ning igale uurijale tuleb tema päritolust sõltumata tagada arhivaalide kättesaadavus. Põhja- Ameerikas sai alguse arusaam, et arhiivi kvaliteet oleneb varasemast dokumendihalduse kvaliteedist. Suurim säilinud arhiiv Vatikanis paavstiarhiiv. Linnadearhiivid Saksamaal, hansaarhiivid ­ kaubandusarhiivid Lübeckis. Tallinna linnaarhiiv, mis moodustati 1883. 1893 rajati linnaarhiiv ka Pärnusse ja 1900 Tartusse. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. (Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924 aastast, kui kehtima hakkas registriraamat, esimene arhiiviseadus 1935a. 1934 toimus lahknemine rahvusraamatukogu ja rahvusarhiivi vahel) Sir H. Jenkinson ( enne II Maailmasõda) ­ tõi esmakordselt tõenduse aspekti käibele. Dokumendid on autentne tõestusmaterjal. Mikrofilmimine ­ suund luua tagatisfond. T

Arhiivindus
thumbnail
9
docx

Riigiarhiivi referaat

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Merilin Tamme SR108 Riigiarhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Riigiarhiiv ehk inglise keeles State Archives on üks osa Rahvusarhiivist. Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Aadressil Madara 24 säilitatakse materjale alates Eesti Vabariigi sünnist kuni aastani 1944. Arhiivihoones T

Arhiivindus
thumbnail
14
doc

Eesti Filmiarhiiv

TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi inf

Dokumendi- ja arhiivihaldus
thumbnail
12
rtf

JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL Referaat Juhendaja: Viljandi 2011 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD EUROOPAS................................................................................... JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EESTI NSV-s................................................. JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD NSV LIIDUS JA VENEMAAL..................................................... KOKKUVÕTE.

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
thumbnail
26
docx

Eesti lähiajalugu

aastal ajaloo osakonnas hakkas ilmuma ajalooalmanahh Kleia ja sellest sai ajaloolise ajakirja mantlipärija. 1989. a Tartu üli kooli TA otsustasid, et lõpetavad ühiskonnateaduste sarja väljaandmise ja Eesti ajaloo küsimuste väljaandmise, selle asemel hakatakse välja andma ajakirja Trames, ilmub tänase päevani, aga see ajaloopanus on väga tagasihoidlik. Ajakiri Tuna, mis hakkas ilmuma 1998. aasta lõpus ja selle väljaandmise vedajaks oli Rahvusarhiiv, sellele on kaasatud ka Tallinna Linnaarhiiv ja Arhivaaride Ühing. 4 numbrit aastas, lisaks 2 venekeelset erinumbrit ja 1 ingliskeelne erinumber. Tegemist on olulise teadusväljaandega. Kolmas tunnusjoon on see, et hakatakse võrreldes varasemaga väga palju arhiiviallikaid publitseerima - eelkõige üksikdokumente, aga teatud perioodide puhul ka korralikud dokumendikogumikud. Akadeemia veergudel on ilmunud 1950. märtsipleenumi stenogramm. Tegelikult see arhiiviallikate publitseerimine ei ole väga edukalt edenenud,

Ajalugu
thumbnail
31
docx

Dokumendi halduse eksamiks

nõuandev kogu ­ nõukoda ­struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. teine nõuandev kogu - teadusnõukogu ­ teadus- ja publitseerimistegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. RA struktuuri kuuluvad arhiivid ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. RA struktuuri ei kuulu Tallinna Linnaarhiiv Narva Linnaarhiiv Arhiivi ülesanded: arhivaalide kogumine; arhivaalide säilitamine; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine; arhivaalide kasutamise korraldamine. ... arhiiv on Rahvusarhiivi põhistruktuuriüksus, mis on moodustatud RA-le pandud ülesannete täitmiseks. Ajaloo arhiiv Põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik ­ 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun