Paide Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Referaat TREPID Juhendas: Peeter Savisaar Paide 2010 Sõltumata matrjalide valikust võiks nimetada kahte põhilist trepitüüpi : · Lahtine ehk varvaslaudadeta trepp, mille eelisteks on avarus, õhulisus ja valguse läbilaskvus. · Kinnine ehk varvaslaudadega trepp, mille puhul on võimalik trepi alla jäävat ruumi ära kasutada näiteks panipaigana või hoopis mööbli osana (kapp, riiul vms.). Trepp võib toetuda nii puit- kui ka metallkanduritele ning lähtuvalt ruumi iseärasustest saame pakkuda viit erinevat trepilahendust : · Sirge trepp · L-trepp · U-trepp · Kaartrepp · Vahelitiastmetega e. kindlajala trepp Kasutatavate materjalide valik on väga lai alates kodumaisest männist, lõpetades eksootiliste väärispuitude ja spoonidega
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi
Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil. TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib olla raudbetoon (sirged kesktalaga trepid,sirged umbtrepid, kesktalaga keerdtrepid, umb- keerdtrepid, L-trepid), looduslik või kunstkivi, teras (otse , pöördega ja keerdtrepid) ning puit. Trepid võivad olla kas kohapeal ehitatavad või monteeritavad. Trepp kooseb trepimarsist, korruse aj vahemademest ning trepi võrest e käsipuust. Kuju järgi
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1
Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslae korral puudub pööning katus ühendatakse soojapidava laega. Seintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Nendesse paigaldatakse akna- ja ukseplokid, mis koosnevad koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Koostas: Meeli Kams 4 Hoone osad EPMÜ 1. ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas,
.............................................................................. 12 3.3. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ........................................................................ 15 3.3.1. Alusmüürid ....................................................................................................... 15 3.3.2. Põrandad ........................................................................................................... 15 3.3.3. Trepid ja pandused ............................................................................................ 16 3.3.4. Vahelaed ........................................................................................................... 16 3.3.5. Katus ................................................................................................................. 17 3.3.6. Välisseinad ...............................................................................
4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind profiilplekk. 75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud? - Rennid riputatakse kohale haakide abil, mis on kinnitatud sarikate otstele. (vihmavee äravoolu jaoks) - katuse redel - lumetõke - katuseluuk - katusesillad 76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest? Karkasshoone kandvateks osadeks on postid/sambad, talad/fermid, laepaneelid, trepid, katused. Aga karkassita hoonete kandvateks osadeks on seinad, mis on valatud või laotud. 77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete? - Jäigastatakse karkassi sõlmed. - nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad. - nähakse ette ruumilised sidemed diafragmad. - karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad. - katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist.
Kõik kommentaarid