Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Takistuse temperatuurisõltuvus (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikooli
füüsika instituut
Üliõpilane: Üllar Alev
Teostatud:14.02.07
Õpperühm: EAEI-21
Kaitstud:
Töö nr. 12
OT
Takistuse temperatuurisõltuvus
Töö eesmärk:
Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine. Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia määramine.
Töövahendid:
Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, komputeriseeritud mõõteseade (vt. lisajuhend), isiklik diskett ja vähemalt üks leht valget paberit formaadis A4.
Skeem
Töö käik.
  • Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne.
  • Katseseadet kasutage lisajuhendis esitatud suuniste järgi.
  • Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja esitage juhendajale kontrollimiseks.
  • Töö tulemused salvestage tingimata ümber ”Exceli” failina . Vastavate tegevuste kirjelduse leiate lisajuhendist.
  • Kasutades tabelarvutusprogrammi (nt. MS Excel ) võimalusi, joonestage ühe ja sama abstsissteljega, milleks on Celsiuse temperatuuri telg , metalli ja pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust kajastavate funktsioonide ja graafikud , kusjuures kasutage kahte erineva mastaabiga y-telge. Ühele y-teljele valige metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap. ( Konkreetsem tegevuse kirjeldus on lisajuhendi lõpuosas)
  • Järgnev andmetöötlus teostage programmi „Lineaarne regressioon” abil. (Kuidas oma andmeid selle programmi jaoks ette valmistada ja kuidas programmi kasutada – selle info leiate samuti lisajuhendist.)
  • Metalli takistuse Rm temperatuurisõltuvust kajastava graafiku abil leidke takistuse temperatuuritegur α (täpsem info on lisajuhendis).
  • Programmiga „Lineaarne regressioon” joonestage pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust iseloomustav graafik , leidke selle tõus ja määrake viimase abil aktivatsioonienergia ΔW (detailsem info on lisajuhendis).
  • Leidke takistuse temperatuuriteguri α ja aktivatsioonienergia WΔ liitmääramatus ja , kasutades graafikutelt leitud suuruste määramatusi.
    Tabel
    Jrk.Nr.
    Metall
    Pooljuht
    t (C)
    T(K)
    R
    t (C)
    T(K)
    1/T (K-1)
    R
    Ln R




































    Arvutused
    Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvusega y = ax + b.
    Metall :
    Pooljuht:
    Metalli takistuse temperatuuritegur:
    Graafiku tõus
    , usutavusega 0,7
    Aktivatsioonienergia
  • Takistuse temperatuurisõltuvus #1 Takistuse temperatuurisõltuvus #2 Takistuse temperatuurisõltuvus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 672 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    Töö nr. 12. Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine.Antud töö käik ja ülesande arvutused ja vastus.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Füüsika praktikumi protokoll nr 12 Takistuse temperatuurisõltuvus

    Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem Töö teoreetilised alused.

    Füüsika
    thumbnail
    12
    xlsx

    Lineaarne sõltuvus

    simene graafik Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvuseg metalli takistus Rm (Y-telg) temperatuur (X-telg) Metall tõus = vabaliige = eine Graafik Kelvinites 1/(273*+temp) Pooljuht tõus = Pooljuhi takistuse logaritm vabaliige = Y-telg Boltzmanni konstant ln(pooljuht) 9.1762250043 Takistuse temperatuuriteguri α leidmine metalli k 9.1478796906 Graafiku tõus = α * Ro seega a = α * b 9.0746695495 0.003663 a 9

    Füüsika
    thumbnail
    6
    pdf

    Takistuste temperatuurisõltuvus

    8,5 8 7,5 7 0,0027 0,0028 0,0029 0,003 0,0031 0,0032 0,0033 0,0034 Takistuse pöördväärtus, 1/T tõus = 4596,56775 ± 33,17860 vabaliige = -5,49833 ± 0,10301 Arvutused ja veaarvutused Algandmed Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvusega y = ax + b. Metall: a 0.1081 0.0017 b 24.27 0.09 Pooljuht: a 4597 33 b 5.498 0.103 J k 1.381 10 23

    Füüsika
    thumbnail
    108
    pdf

    Elektroonika alused (õpik,konspekt)

    õppeprogrammi aines "Elektroonika alused". Õppematerjal on koostatud ja välja antud EÜ abistamisprogrammi "Phare" raames. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 2 PASSIIVELEMENDID 1. TAKISTID Resistor: 1.1. Otstarve, liigid ja põhiparameetrid. Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt käsutatakse neid kas voolu piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite vool on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. Oma põhiparameetri - takistuse - sõltuvuse seisukohalt on takistid kas püsi- või muuttakistid.

    Elektroonika
    thumbnail
    138
    pdf

    Elektrotehnika alused

    opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1

    Mehhatroonika
    thumbnail
    54
    pdf

    Elektrimõõtmiste konspekt

    ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

    Elektrimõõtmised
    thumbnail
    86
    pdf

    Materjalid

    Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    66
    docx

    Ensümoloogia

    ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" ­ Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm ­ keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaa

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (11)

    Bixter profiilipilt
    Bixter: veidike ikka oli kasuks
    16:30 24-10-2012
    Jeesuslaps profiilipilt
    Jeesuslaps: paremat ei oska tahtagi
    14:49 07-01-2013
    madkri profiilipilt
    madkri: Enam-vähem adekvaatne
    20:30 06-03-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun