linde, roomajaid ja putukaid peeti ühel või teisel määral pühaks, kui mitte ühes, siis teises nomoses. Ometi oli üksikute loomade kummardamisel ka oma väike erinevus: ühed loomad olid pühad, teisi peeti jumalateks. Ühtede eest hoolitseti ja neid hoiti, teiste poole palvetati. Siiski oli vaid ü k s härg Apis, keda austati kui jumalat (tema kultuse keskus Memfis, Ptahi linn), ainult üks jumalik kass Bubastises (jumalanna Basti linn), ainult üks jäär Karnakis Amon, ainult üks krokodill Krokodilopolises (Fajumis) Sobek/Sebek (kreeka keeles - jumal Suhos). Ent kõik nende liigikaaslased lõikasid sõbraliku kohtlemise pealt kasu. Üks loom igast liigist pidi olema kõrgeim. Peale selle kehastas see jumalik loom üksikute piirkondade jumalaid: Apis on Ptahi uuestisündinud elu, Teeba jäär - taassündinud Amon, krokodill aga jumal Sobeki inkorporatsioon. Igas templis oli neist pühadeist loomadest elus esindaja. Iga templis austatav loom oli ametlike
irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht. Loodi ka alaline sõjavägi Nuubia vastu võitlemiseks. Keskmine Riik tõi kaasa ka esimesed välisvallutused, vallutati Niilus kuni teise kärestikuni. 12. dünastia (1991 1802), mille silmapaistvam valitseja oli Senusert III (1878 1839), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tõusis tähtsaimate jumalate sekka, sulades ühte päikesejumal Ra'ga (Amon-Ra). Nuubia oli kindlalt Egiptuse võimu all. Sel perioodil oli egiptuse kirjanduse õitseaeg ("Sinuhe jutustus"). 13. dünastia valitsejad (1802 1650) vahetusid võimul väga kiiresti, pärinedes seejuures mitmest eri suguvõsast. Võimalik, et u 1720 lõi Alam- Egiptus Teeba valitsejatest lahku. Teine vaheperiood 1650-1550 U 1650 tulid Alam-Egiptuses võimule Aasiast tulnud hüksoslased, kelle
Horost on kujutatud poisina (Harpokratesena), lapsena Isise kätel ja raudkullipeaga sõjamehena.Kreeklased samastasid Horost Apolloniga. Amon, Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga. Month oli vanaegiptuse religioonis eelkõige sõja- ja võitlusjumal.Algselt kujutati teda kulli-, hiljem mehekujulisena.Enne Amoni esiletõusu oli ta Teeba peajumal.
nõrku valitsejaid. Nomarhid võitlesid suurema võimu eest. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Keskmine riik (2040 eKr 1640 eKr) Keskmise riigi ajaks loetakse 11.13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra- ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Muistne%20Egiptus. %20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Tugevad vaaraod taasühendasid maa.
Ramses III viimane võimas Uue Riigi valitseja. Lõi nii maa- kui merelahingus puruks nn Mererahvaste sissetungi Aasiast. Re Re on egiptuse jumala Ra alternatiivne kirjapilt. Päikesejumal Ra = maailma looja, selle 1. Valitseja, sõitis iga päev oma laevaga üle taevakaare, öösiti läbis allmaailma ohtlikud valdused. Keskmise Riigi ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Nende ühtesulamisel kujunes Amon-Ra, kelle pojaks pidasid egiptlased vaaraod Atum Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost. Atum tekkis ürgveest. tõusis peajumaluseks, Atumi kultuskoht = Heliopolis. Alates Vana Riigi kosmilis-solaarsest riigikultusest ühendati Atum Rega päikesejumaluseks ja temast sai 'loojuv õhtupäike'. kannab kujutistel topeltkrooni, eluristi. sümbolid = sitasitikas, madu.
· Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib. · Maalingud- stseenid elust, et elu jätkuks. · Maagilised loitsud- sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Jumalad : Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused. Amon Ra-ga samastamine. Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks. Horos Pistrikukujuline taevajumal, kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas. Hathor Lehmakujuline naisjumal. Naiste kaitsja. Osiris Viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Seth, tema vend, tappis taning loopis ta tükid igasse ilmakaarde laiali
Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tükeldas Osirise ja viskas tema tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis ja tema poeg Horos aga otsisid tükid üles, valmistasid temast
Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka.(lk.19) 2.raamat. Sinuhe räägib Elu Hoonest ja Surma Hoonest. Õppimisest. Esimene kohtumine Nefernedeneferiga. Nad suudlevad ja Sinuhe teeb sellega väikse patu. Sinuhe ette ilmub Ammon. Sinuhe ja Thotmes lähevad lõbumajja. Ööarmastus. Vaarao haigestumine. Kemm- kinnine kamber. (lk.49) Amon - Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ehnatoni reformis Atoniga. Samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul"
Kõik kommentaarid