FLAJ.
O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3
EAP)
Lektor : Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool)
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud
Tuleb arvestada, et Vene maade kogumine ei jõudnud Ivani ajal lõpule, Moskva ekspansioon jätkus mõningate tagasilöökidega järgnevatel sajanditel. Ei saa rääkida Vm ühendamisest, sest mingit ühtset Venemaad polnud varem olnud, ka Kiievi-Venemaa integreeritus oli keeruline küsimus ja elanikkonnal polnud rahvustunnet. Võim homogeniseeris elanikkonna, millest uusajal kujunes moodne rahvus. Ühtsus loodi pärast poliitilise võimu kehtestamist. Teine Ivaniga seotud teema Venemaa ja Lääne suhete teema. Ühelt poolt said alguse püsivad konfliktid läänenaabritega, eriti Poola ja Leeduga, mis kultiveerisid vastastikkuse vaenu kuvandit. Perspektiivis pandi alus kujunevale arusaamale, et Vm pole Euroopa. Samas kõigi aegade tihedam läbikäimine Vm ja Lääne-Euroopa vahel. Ivan suri 1505, ta surm tõi kaasa olulise pärimisprobleemi. Probleem oli kestnud juba ta viimasel elukümnendil
aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg (tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus: Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga.
Nad sõitsid Bütsantsi aladele, murdsid läbi kaitserajatistest Doonaul, ületasid Balkani mäed ning vallutasid linnu, rüüstasid, võtsid inimesi orjusesse tekitades Bütsantsile suurt kahju. Umbes 5 sajandi pikkune võitlus Bütsantsiga lõppes sellega, et slaavlased asustasid Doonau piirkonna, suure osa Balkani poolsaarest ning peagi moodustasid slaavlased suure osa Bütsantsi elanikkonnast. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik Esimene venelaste riik, mis oli püsiv ja laius nüüdise Venemaa territooriumil oli Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik. Hiigelaegadel ulatusid riigi piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Selle suure ja võimsa Vana-Vene riigi teket kirjeldati 12. sajandil kirjutatud kroonikas järgmiselt. Slaavlaste põhjapoolsed hõimud: Ilmeni slaavlased, krivitsid ja nende soome hõimlastest naabrid, vepslased, vadjalased, tsuudid (eestlased) maksid andamit mere tagant tulnud varjaagidele (normannidele), lõuna-slaavlaste
· Tsunfti eesotsas olid vanemad ehk a(o)ldermannid · Tsunftide eeskujul tekkisid tudengite korporatsioonid Kaubandus · kõige tähtsam kaubandus veeteid pidi · Euroopas oli kaks kaubanduspiirkonda: o Vahemereregioon, jäi kaubateele Idamaade ja Euroopa vahel. Euroopas rikastusid eriti Põhja-Itaalia linnad o Põhja-Euroop, Põhja- ja Läänemeri (Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Inglismaa, Baltikum) Venemaa ja Lääne-Euroopa kaubandus. Organiseerus hansakaubandus · Koonduti Hansaliitu reeglite ühtlustamiseks ja mereröövlitega võitluseks · Eesti Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi VENE RIIK KÕRG- JA HILISKESKAJAL Venemaa kõrgkeskajal · U 12-st 13 sajandi alguseni oli Venemaa feodaalselt killustatud · Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tsinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu-khaan
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli ARAABIA RIIK RIIGI TEK
................................................................7 Moskva Suur Teater............................................................8 Moskva metroo..................................................................9 Kokkuvõtte.........................................................................9 3 4 Sissejuhatus Moskava on Venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majandlikkus mõttes. Moskava on Venemaa pealinn. Istanbuli mitte arvestamata on Moskava elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 15.sajandil kuulutas Ivan III Moskva kolmandaks Roomaks ja Itaalia kuulsad arhitektid ehitasid välja suursuguse Kremli, katedraalid, kirikud ja palju teisi ehitisi. Kremli ja tema ees
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pi
Kõik kommentaarid