50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ddropdeadd
Õppematerjali autor
Maxwell suri 5. novembril 1879. aastal Cambridge'is. 6 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) 7 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669- 1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas
Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga.
Tallinna Nõmme Gümnaasium James Clerk Maxwell Referaat Koostaja: Johanna - Margaret Eisen 12b klass Tallinn 2007 Sisukord: Elulugu ja haridustee..............................................................................3 Eutöö, millega on läinud ajalukku............................................................4-6 Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust.....................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................8 Elulugu ja haridustee James Clerk Maxwell, üks suuremaid loodusteaduse ning matemaatika geeniusi sündis 1831. aastal Sotimaal Edinburgis. Maxwelli õnneks oli ta majanduslikult kindlustatud perekonnast ning ta isa oli kõrgeltharitud jurist ja maaomanik. Maxwell õppis aastatel 1841 1847 Edinburgi gümnaasiumis. Selleaegne, peamiselt vanade keelte omandamisele suunatud üldharidus
Jakob Westholmi Gümnaasium JAMES CLERK MAXWELL Loodusõpetuse referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2010 Elulugu Soti füüsik James Clerk Maxwell sündis 13. juunil aastal 1831 aadressil 14 India Street Edinburghis. Tema isa John Clerk Maxwell oli advokaat ja ema nimi oli Frances Maxwell. Ta isa oli jõukas mees. James'il oli üks õde, Elizabeth, kes suri lapsena. James oli väga huvitatud sellest, kuidas asjad liiguvad või kuidas nad häält teevad juba kolme-aastaselt. James'i ema võttis vastutuse noore poisi varase hariduse eest, aga diagnoositi kõhuvähiga ja suri 48 aastaselt. James'i isa jälgis
Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevak
Kui Maa läheb ühe sellise välisplaneedi ja Päikese vahelt läbi, näib planeet liikuvat tagurpidi. Eukleides (ca 300 eKr) – Kreeka matemaatika ja teaduse süda oli geomeetria (maa mõõtmine). Geomeetria tähtteoseks on Eukleidese „Elemendid“. Seda õpime koolides tegelikult tänini. Eukleidese koolkond, kelle põhitõeks oli: Arv on asjade sisu ja olemus. Archimedes (287-212 eKr) - sündis Sitsiilias Sürakuusas. Õppis Aleksandrias ja pöördus kodulinna tagasi. Oli esimene füüsik, kes hakkas kasutama matemaatikat. Archimedese seadus: vedelikku asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis arvuliselt võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Mõtles siis, kui Sitsiilia kuningas käskis kontrollida, kas tema kroon on ikka puhtast kullast. Kangi seadus, Kuidas on väga väikese jõuga võimalik tõsta suuri raskusi. “Andke mulle toetuspunkt ja ma tõstan paigast maakera.” Kera ruumala valem. Arv π ringjoone sisse ja ümber joonistatud hulknurkade kaudu.
Kui Maa läheb ühe sellise välisplaneedi ja Päikese vahelt läbi, näib planeet liikuvat tagurpidi. Eukleides (ca 300 eKr) – Kreeka matemaatika ja teaduse süda oli geomeetria (maa mõõtmine). Geomeetria tähtteoseks on Eukleidese „Elemendid“. Seda õpime koolides tegelikult tänini. Eukleidese koolkond, kelle põhitõeks oli: Arv on asjade sisu ja olemus. Archimedes (287-212 eKr) - sündis Sitsiilias Sürakuusas. Õppis Aleksandrias ja pöördus kodulinna tagasi. Oli esimene füüsik, kes hakkas kasutama matemaatikat. Archimedese seadus: vedelikku asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis arvuliselt võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Mõtles siis, kui Sitsiilia kuningas käskis kontrollida, kas tema kroon on ikka puhtast kullast. Kangi seadus, Kuidas on väga väikese jõuga võimalik tõsta suuri raskusi. “Andke mulle toetuspunkt ja ma tõstan paigast maakera.” Kera ruumala valem. Arv π ringjoone sisse ja ümber joonistatud hulknurkade kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid