BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel , mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt .Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
blueeye
Õppematerjali autor
1941 märtsis surusid rommeli väed briti väed tagasi. Sõda merel ja õhus: sõjategevus merel ja õhus mõjutas oluliselt II ms tulemust. 1940 alustas hitler allveesõda Atlandi ookeanil, kui oli prants. sadamad oma võimu alla saanud. Inglismaa varustamine oli häiritud. Liitlasväed jäid lõpuks peale. Murti saksa salakood enigma, nende vastu kasutati lennuväge. 42-43 õhuväed saavutasid ülekaalu saksamaa vastu. Hakati neid puruks pommitama. BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17
Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule 18.okt 1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist. 5.okt 1939 kirjutas Läti baaside lepingule alla 10. okt 1939 kirjutati Leedu baaside lepingule alla. Leedule lubati allakirjutamisel Vilniuse piirkond. SOOME TALVESÕDA NSV Liit esitas sarnase lepingu kui Balti riikidele Soomele. Soome oli demokraatlik: poliitiliste erakondade rohkuse tõttu polnud võimalik sellist lepingut parlamendist läbi suruda. Lepingu vastu oli ka avalik arvamus. Soome venitas läbirääkimistega. NSV Liit süüdistas Soomet NSV ründamises. 30 . okt 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda. Soome osutas oodatust tugevamat vastupanu. NSV Liit oli tohutus ülekaalus. Punaarmee ei suutnud alguses läbi tungida Mannerheimi liinist. Ilm läks samuti külmaks
vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid suurbritannia, mille peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Eesti hakkas
SB jäi peale kuna nad suutsid vallutas ka kreeka. Järgnevalt kaubalaevu kiiremini ehitada kui sx suundus hitler vahemerele, ning hävitada,salakoodi enigma ründasid kreetat ja sundisid inglased murdmine.hakati kasutama lennuväge ning saksamaa pommitati puruks. Baltiriikide okupeerimine. sai surma 5 punaarmeelast ja NSV Liidu plaan liita endaga Soomet ebaõnnestus. 1940. aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja
põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms. MRP ehk mittekallaletungi leping 23.augustil kohtusid omavahel Saksamaa ja NSVL, et sõlmida 10 aastane mittekallaletungileping. NSVL-ist oli kohal Molotov ja Saksamaalt Ripendrop. Määrati kindlaks kahe riigi mõjusfäärid. NSVL-i mõjusfäär: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia. Sinna juurde sõlmiti ka salaprotokoll. Balti riikide okupeerimine 1939-1940. Soome talvesõda. Baaside lepingu sõlmimine Poola vallutamise järel koondas Venemaa oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRP-ga lubatud riikide hõivamiseks. Peale NSVL-i poolset Balti mere blokeerimist saatis Eesti valitsus Moskvasse välisministri Karl Selteri. 24.septembril 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL-iga vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL-i sõjaväebaasid. 28
Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti
kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud.
1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid