Andmeanalüüs sots.teadustes (3)

MAINORI KÕRGKOOL
Juhtimise instituut

Annika Krutto
ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES
Loengukonspekt

Tartu 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted 3
1.1 Üldkogum ja valim 3
1.2. Valimi valikumeetodid 4
1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend 5
1.4. Andmetabel 7
2. Valimit kirjeldav statistika 7
2.1. Andmete graafiline kirjeldus 8
2.2. Andmete arvuline kirjeldus 9
2.2.1. Paiknemiskarakteristikud 9
2.2.2. Hajuvuskarakteristikud 10
3. Kahe tunnuse ühine käitumine 11
3.1. Statistiline sõltuvus 11
3.2. Monotoonne sõltuvus 12
3.3. Korrelatiivne sõltuvus 12
3.4. Lineaarne ühe argumendiga regressioonmudel 13
4. Üldkogumile tulemuste leidmine (üldistamine) 14
4.1. Normaaljaotus 14
4.2. Keskväärtuse (keskmise) usaldusvahemik 16
4.3. Statistiliste hüpoteeside kontrollimine 16
4.3.1. Hüpoteesid ühe üldkogumi keskväärtusele 17
4.3.2. Hüpoteesid ühe üldkogumi binaarse tunnuse väärtuse osakaalule 18
4.3.3. Hüpoteesid kahes sõltumatus üldkogumis keskväärtuste võrdlemiseks 18
4.3.4. Hüpoteesid kahes sõltuvas üldkogumis keskväärtuste võrdlemiseks 19
4.3.5. Hüpoteesid kahes üldkogumis binaarse tunnuse väärtuse osakaaludele 19
Lisa 1. Kriteeriumid sisuka hüpoteeside kontrollimiseks 20
Lisa 2. Valik Studenti t-jaotuse täiendkvantiilide väärtuseid 20

SISSEJUHATUS

Käesolevas kursuses käsitletakse uuringus kogutud andmete graafilist ja arvulist kirjeldamist, tunnustevahelise seoseid (korrelatsioon, regressioon ) ning selgitatakse, kuidas saadud tulemusi üldistada üldkogumile. Seega kursuse läbinu peab oskama
1) kirjeldada kokkuvõtvalt uuringu käigus kogutud andmeid ja
2) anda selle põhjal statistiliselt usaldusväärseid üldistatud tulemusi.

1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted

(Valik)uuringu läbiviimisel on kindlad etapid, iga etapp kasutab ja vajab umbes kolmandiku uuringu ressurssidest:

Planeerimise alla kuuluvad järgmised mõisted ja etapid - probleemülesanne, statistiline ülesanne, üldkogum, loend , valim, tunnused, mõõtmismeetod ja -vahend;

Andmete kogumise all mõtleme andmete kogumist, kodeerimist jms, sisestamist, korrigeerimist;

Andmetöötlus on andmete statistiline töötlus, analüüs (interpretatsioon), uuringu väärtustamine, publitseerimine (esitamine).

1.1 Üldkogum ja valim

Vastavalt uurija eesmärgile määratletakse üldine uurimisobjekt ehk üldkogum. Üldkogumiks on kõik objektid (näiteks isikud, ettevõtted, riigid, taimed, linnud jne), kelle kohta uurija soovib järeldusi teha. Üldkogum määratletakse nii ruumis kui ajas, vastavalt uurimisülesandele. Üldjuhul üldkogum ei ole täielikult kättesaadav (ajalistel, rahalistel või muudel põhjustel), kuid väiksemates uuringutes võib see olla võimalik. Valim on üldkogumist kaasatud üksikobjektid ehk isikud, keda on vaadeldud, küsitletud, testitud , mõõdetud. Üldkogumi ja valimi tähistamiseks ja kirjeldamiseks on levinud sümbolid - üldkogumi mahtu (objektide arvu) märgitakse N, valimi mahtu (uuritute arvu) märgitakse n.
Kui üldkogumiks on näiteks 20 000 elanikku, siis kirjutame N=20 000 ja kui võtame üldkogumist valimisse 1000 elanikku, siis kirjutame n=1000. Alati me ei tea üldkogumi mahtu, näiteks Lõuna-Eesti jäneste puhul on N määramata, sest kõigi jäneste arvu ei saa me kunagi määrata. Valimimaht n võib olla sel juhul suvaline arv, kui näiteks 61 kinnipüütud jänest, n=61.
Kui üldkogum ja valim kattuvad, siis räägime kõiksest statistikast ehk kõiksest uuringust. Kõikses uuringus