Tiit Rosenberg
EESTLASTE VÄLJARÄNNE 19. SAJANDIL -20. SAJANDI ALGUL
Taustast
Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 1750-1914 enneolematult kiire, ja näis, et
peatumatu kasvu periood ja seda nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku
kasvu taustal vaadates. 1750-1800 suurenes Euroopa rahvaarv ca 33%, 1800-1850 ca
43%, 1850-1900 ca 49% ja 1900-1913 ca 16% võrra. Keskmiselt kasvas Euroopa
rahvastik 19. saj. esimesel poolel 0,7%, 19. saj. teisel poolel 0,8% ja 1900-1913 ligi 1,2%
aastas. Seejärel langes see I maailmasõja mõjul drastiliselt. Absoluutarvudes suurenes
Euroopa rahvaarv 1850-1913 267,6 miljonilt 464 miljonile ehk 1,74 korda, kusjuures
tema osatähtsus mailma rahvastikus kasvas 23%-lt ligi 27%-le.
Regionaalselt oli muidugi suuri erinevusi - kasv oli aeglasem Edela Euroopas, kiireim
Ida-Euroopas ja üsna kõrge ka Loode-Euroopas. Euroopa keskmisele üsna ligilähedane
oli Eesti rahvaarvu kasvutempo. 1850-1914 kasvas Eesti rahvaarv ca 730 000-lt 1 157
000-le ehk 1,58 korda.
Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu kasv, mis sisaldab endas nii sündide-surmade kui ka
rände bilanssi, oli rahvastiku loomulik juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku
iivet absorbeeris väga olulisel moel väljaränne, millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi
nii suurt tähtsust kui 1840-1914 vahel. Tänu transkontinentaalsele rändele oli
rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne
on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna euroopasisene ränne, mis suurte riikide puhul
jäi suuresti riigi piiridesse, on raskesti jälgitav. Kui palju inimesi sisemaise rände näol
oma elukohta vahetas, kas alaliselt või ajutiselt, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest
asjaajamiskorrast ja allikate säilumisest kohati ka võimatu kindlaks teha.
Lokaaluurimuste põhjal on aga hinnatud, et 1900. aasta paiku vahetas tõenäoliselt
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiitroos
Õppematerjali autor
taid uues elukohas elanud. Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse
Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5% maailma maismaast ning on suurem kui kõik Venemaast läände jäävad Euroopa riigid kokku. Lõputud lumelagendikud, tuhandetesse kilomeetritesse laiuvad metsamassiivid ning käre pakane on märgid, mis läänelikust kultuurruumist pärit inimesele esimesena Siberiga seostuvad. Eestlaste jaoks tähendab Siber aga peamiselt küüditamise ning koonduslaagrite maad, see on paik, mida
andmebaasist ja Euroopa Liidu statistikasüsteemist. Ajaloolisi andmeid välisrände kohta kogusin mitmelt seda puudutavalt veebilehelt ja raamatutest. Töö on organiseeritud lähiajaloo perioodide järgi alustades iseseisvumisega ja Teisele Maailmasõjale eelneva perioodiga ja lõpetades taasiseseisvumisega ja 2008 aasta majanduskriisi järgse tänapäevaga. Teisele Maailmasõjale eelnev periood Välisränne Eesti Vabariigi loomise eel Alates 19. sajandi keskpaigast, kui talupojad said sunnismaisusest vabaks, algas Eestist väljaränne. Koliti teistesse Venemaa impeeriumi provintsidesse, sest Eestimaa kiirestikasvaval rahvastikul, mis valdavas osas ikka tegeles ainult põllumajandusega nappis põllumaad ja Venemaa sinnamaani asustamata aladele jagati tsaarivõimu poolt maad tasuta. Venemaale rännati ka suurlinnadesse, nagu Peterburg, kus vajati kõrgelt haritud spetsialiste. Sinna rännati tihti ka haridust saama.
Massilise vljarnde aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise
eeldused. Väliseid eeldusi pakkus kahe eestlasi sajandeid härrasrahvana valitsenud impeeriumi kurnatus maailmasõjast ja Sündimus Suremus Loomulik iive 1920-1924 19,6 16,5 3,1 1925-1929 17,8 ühelt poolt kindlustas 16,5 Saksamaa kokkuvarisemine, 1,3 teiselt poolt 1930-1934 16,8võit venelaste eestlaste 14,9 üle Vabadussõjas.1,9 1935-1939 16,1 15,0 1,1 R A H VA S T I K U S P E K T E R Iseseisva Eesti rahvaarv oli 1922. aasta detsembris korraldatud rahvaloenduse järgi 1 108 000 inimest. Kahe maailmasõja vahelise Eesti “esimese vabariigi” probleemiks kujunes madal iive. Sündimus Eestis oli madalamaid Euroopas, samal ajal kui suremusnäitajad olid
Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid