Ökoloogilised
põrandad
Koostas: Liis Tiirmaa
Säästev põrandakate
•
Säästev põrandakate on toodetud säästvatest
materjalidest ja jätkusuutlikest protsessidest.
•
Jätkusuutlik põrandakate loob ohutuma ja
tervislikuma hoone ja tagab tulevikus
traditsiooniliste tootjate taastuvate
loodusvarade tootmist.
•
Edaspidi räägin 11 erinevast säästlikust
põrandakatest, millest mõnigi ei ole veel nii
tuntud kui põrandamaterjal .
Kork
• Kork on suhteliselt uudne lahendus
põrandakatete maailmas.
• Korki saadakse korgitamme puu koorest , mis
kõige enam leidub Vahemere metsadest.
• Puid ei võeta maha, vaid võetakse puult
koor maha.
• Esimene kord võetakse koor maha 25
aastaselt puult, millel on vähemalt 60 cm
ümbermõõt .
• Iga 9-12 aasta jooksul saab uuesti koore
maha võtta.
• Ühelt korgitamme puult saab korki koguda
kuskil 12 korda. Puu eluiga on 150-250
aastat.
• Korgi kogumine
toimub täielikult
käsitsi.
• Kooritakse vaid
koore pindmine
paksem kiht,
säästmaks puud
kuivamise eest.
• Kooritakse kuni
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liis Tiirmaa
Õppematerjali autor
Säästev põrandakate on toodetud säästvatest materjalidest ja jätkusuutlikest protsessidest. See hõlmab saagi korjamist, tootmist, kasutamist ja ümbertöötlemist pärast kasutamist. Arvatakse, et jätkusuutlik põrandakate loob ohutuma ja tervislikuma hoone ja tagab tulevikus traditsiooniliste tootjate taastuvate loodusvarade tootmist, millest paljud kogukonnad sõltuvad. Mitmed algatused on juhtinud inimeste teadlikkust säästva põrandakate kasutamisest ja ka tervislikuma hoone ehitamist ehk õhu kvaliteedi parandamist. Edaspidi räägin 11 erinevast säästlikust põrandakatest, millest mõnigi ei ole veel nii tuntud kui põrandamaterjal. 1. Kork Kork on suhteliselt uudne lahendus põrandakatete maailmas. Seda näeb tavaliselt seinal või siis veini pudeli korgina, kuid see on ka hea materjal põranda jaoks. Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidus Vahemere metsadest
ehitusaegse koristamise ja jäätmete sorteerimise eest, mis on formuleeritud lepingus. I ETAPP EHITUSAEGNE KORISTAMINE 1. Tööala koristamine lammutustööde ajal Tööperioodi ajal koristatakse objekt vastavalt vajadusele iga päev. Lammutusjäätmete ja lahtise prahi eemaldamiseks kasutatakse kühvlit, põrandakuivatit või imurit. Koristamise järel võib pinnal esineda mõningal määral ehitusest tekkinud tolmu ja karedat prahti. Lammutustööde lõpus võetakse põrandad puhtaks imuriga. Puhastamise järel ei ole pinnal lahtist mustust ega lammutusjäätmeid. II ETAPP EHITUSJÄRGNE LÕPPKORISTUS Üldiselt: Lõppkoristus ajastatakse nii, et ruumis ei tehtaks sel ajal ehitus- ja paigaldustöid. Lõppkoristuse järgsel puhastusel kasutatakse tolmuvabu töömeetodeid. Takistatakse liikumist mustemalt tööalalt puhtamale. Koristatud ruumid hoitakse suletuna, vajadusel lukustatakse. Käidavatesse kohtadesse paigutatakse vahetatavad matid, et
ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
26. Klienditeekonna mõiste Klienditeekond on tuntud ka kui kvaliteedi teekond. Kasutatakse, et analüüsida ettevõtte teeninduskvaliteeti: Kas kliendteekond on vastavuses kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega? Klienti vaadeldakse kui tervikliku väärtusprotsessi osa: Kas klienditeekond vastab kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega Kuidas ta tunneb ennast teekonnal? Kas see on talle arusaadav? Toetav? Kasulik? Väärtuslik? Aega säästev? Huvitav? Positiivset elamust kujundav? Mida peab klient kvaliteediks? Klienditeekond hõlmab kogu perioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõppeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast. Klienditeekonna etapid: 1) esmane kokkupuude reklaam, koduleht 2) esialgne kontakt helistamine, kirjutamine 3) teisene kontakt tuli kohale 4) kolmas kontakt esitas tellimuse
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid