Eesti
ala Vene riigi koosseisus
17.
sajandil mõjutas rahvaarvu Liivi sõda ja näljahäda , mis mõjutas
rahvaarvu samamoodi nagu 18. sajandi katk ja Põhjasõda . 18. mõjutas
suur katk ja Põhjasõda rahvaarvu, mille tulemusena rahvaarv vähenes
poole võrra, aga rahvaarvu kasv peale sõda oli kiire, sellele aitas
kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks .
Erinevus: võrreldes
17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse
väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega.
17.
sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi
Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest
kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult
Ajalugu II kursus Rootsi aeg Eestis 1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus 1583 - Pljussa vaherahu - Venemaa ja Rootsi vahel / Põhja-Eesti kui ka Ingerimaa vallutatud linnused 1629 - Altmargi vaherahu - Rootsi ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti), Põhja-Läti koos Riiaga 1645 - Brömsebro vaherahu - Rootsi ja Taani vahel / Saaremaa 1660 - Olivia vaherahu - Rootsi ja Poola / Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale + Ruhnu saar Asutus 1558 - Enne Liivi sõda: 250 000 - 300 000 inimest 1629 - 120 000 - 140 000 inimest, Altmargi vaherahu, sõja lõpppunkt, vahepeal oli olnud koloniseerimine
Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati. Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt.
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda.
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630
Kõik kommentaarid