A. Kivirähk
REHEPAPP
Koostas:
Martin Aulik , Aut2-11
Tegevus
toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil (umbes
1885-1935, Tallinn).
Põhiline
käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted
ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel.
Raamatus
on käsitletud inimeste elu ühe kuu lõikes, mis on päevade kaupa
jagatud peatükkideks. Tegevus toimub novembrikuus 30 päeva jooksul.
Raamatus on 30 peatükki ja iga peatükk oleks just nagu päeva
järgi päevikut täidetud.
Tegevuskoht
on Eesti külas kus eestlased orjavad mõisnikke ja
rahvas kannatab raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas
olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida
kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede
ristmikul vanakurja käest.
Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid
tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan , kratid ,
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib
Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga
,,Rehepapp ehk november" Andrus Kivirähk Tegelased: Rehepapp Sander- peategelane. Kubjas Hans- peategelane, suri vanapagana käe läbi. Räägu Rein ja tema tütar Liina- peategelased, Rein vihkas kogu hingest mõisa elanikke ja töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad.
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda
Andrus Kivirähk ´´ Rehepapp `` Sigrid Sitnikov 9.C Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning nüüd töötab ta Eesti Päevalehes. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu
Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga Vanapaganat veeti koguaeg ninapidi. 4.novembril mindi kirikusse. Räägu Rein ei läinud kuna tema läks kiltri majapidamisse, et oma pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane, et ta seda ei leidnud. Ta võttis siis paar kiltri hõbedast asja ning poos kassi ka veel ülesse.
kallale tungisid ja tükkideks rebisid. 9. Mida sisaldas Räägu-Reinu salajane väike kotike? Ruudust kotist olid mehikesed, kes välja tulles kohe ründama hakkasid(Õuna Endlit) 10. Mis oli see imevahend, mis teise inimese sind armastama paneb ja kas keegi kasutas seda võtet? Armurohi- kaenlaalused karvad, higi ja sitt. Kubjas tahtis mõisepreili Luisele seda sisse sööta, aga ta ei võtnud vastu. 11. Miks lasid valvurid alati rehepapi läbi kui ta tuli sõstraid korjama Sest nad teadsid, et rehepapp ajab alati õilsat asja, kui ta tuleb sõstraid korjama. Tema käest said hiljem teised huvilised sõstraid ning talumeetsel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 12. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? Ta söötis talle hernesuppi sisse. Vanapagan oli ootamas ning kui kilter lõpuks peeretas, arvas vanakurat, et see on kiltri hing ja võttis selle kaasa. Kilter aga pääses taevasse. 13
Kõik kommentaarid