Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Evolutsiooni teooria kujunemine. (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Evolutsiooniteooria kujunemine.
  • Evolutsioon -süsteemi pöördumatu ajalooline areng,mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogiline(seisneb elu arengus Maal, esimesest elusolendist tänapäeva eluvormideni.),sostiaalne.
  • Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas kohastumist erinevate ja muutuvate kktingimustega.
  • Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud orgaismidest.
  • Fossiil -väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
  • Suhteline vanus-millised org eksisteerisid varem,millised hiljem.
  • Absoluutne vanus-kivitise tegelik vanus,seda kui kaua org elasid.
  • Geokronoloogia meetod-radioaktiivsete elementide ja isotoopide kasutamine,mille agunemiskiiruse ja hulgalise vahekorra järgi saab kinimite vanust hinnata.
  • Geokronoloogiline skaala-on saadud maailma eripiirk kivitiste järjestuste võrdlemisel.
  • Võrdlusmeetodid:feneetilised-liikide anotoomia,eluteg,embrüonaalne areng.Võrdlev anatoomia-ehituse ja sarnasuse alusel rühmadese( perek , suguk , klassid )
  • Homolooglised-ehitusplaanilt sarnased organid (selgroogsete loomade jäsemeluud).
  • Maandunud elundid -nende esinemine,talitsuselt tähtsusetud elundid,mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad(inimesel sabaluu, pimesool ).
  • Embrüonaalse arengu võrdlemine-näit.et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused,mis osal alamatest säilivad ka täiseas.
  • Geneetilised võrd-kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid .erinevalt fenv.võimaldab anda kvantitativseid hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v erinevuse astme kohta.
  • Pseudogeenid -norm,talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad .
  • Molekulaarkell-dna nukleotiidse v valkude aminoh.järjestuse erinevuse põhinev fülog.liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang.
  • Füüsikaline evo- univ .füs. koosseisu ja struktuuri aerng kooskõlas loodusseadustega,keem elem .mitmekesisuse teke,galaktikate,tähtede ja planeedisüsteemide areng.
  • Keemiline evo-univ ja algse Maa abiootilistes ting . Toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate org.ühendite ja makromolekulide teke.(bio.monomeeride tekebio polümeeride tekepolümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks.)
  • Louis-tõestas et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest-kõik elus pärineb elusast.
  • Bio.makromolekulide tekkeks vajalike ühendeid on saadud abiootiliste katsete tomgimustes,leitud on ka meteoriitidest.Elu käivitamiseks oli isereprodutseeruvate süsteemide teke.
  • DNA-põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles peale seda kui RNA ja valkude baasil oli kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid kk isoleeritud lipiidse membraaniga.
  • Ainuraksed -vanimad tuumata elusoranismid(bakterid ja arhed)Esimesed hulkraksed ilmusid enne Kambriumi ajastu algust(käsnad)
  • Kambriumi (plahvatus)–alguses toimus u 15 milj aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng,ilmnesid tänap loomade ehitustüübid.(kamb ja ord ajal oli elu meres)
  • Siluris siirdusid maismaale esimesed taimed ja lülijalgseddevonis –selgroogsed.
  • Ord- taastumine uute lülijalgste arvel,ilmusid vetikad ja taimed,kliima jahenemine ja mandrijäätumine.Silur- korallriffide moodustumine,esmesed kalad ,lülijalgsed.Devon -rüükalad ja kilpkalad,neljajalgsed, kahepaiksed . Karbon -soe ja niiske kliima,puukujulised osad,sõnajalad, roomajad , sauruste esivanemad . Perm -ajaloo suurm väljasuremine. Juura -esimesedlinnud,õistaimed,putukad. Kriidi -väljasuremisel hävisid dinosaurused ning merelised loomarühmad. Uusaegkond -ilmusid kiskjad .kabjalsed,londilised,närilised,ahviised, vaalalised . Neogeeni -kliima ja loomastiku sarnasus tänapäevaga.konnas, maod ,hiired, rotid ,rohttaimed.u 7-5 milj tagasi toimus inimese eluvutsioon.
  • Elu arengut mõjutasid mitmed suured väljasuremised,mille k’igus h’vsid paljud ökosüsteemid,taastumisel omandas Maa elustik uue ilme.Väljasuremused andsid võimaluse imetajate mitmekesisuse kasvuks.Uusaegnnas omandas maa elustik tänapäevase koosseisu.
    Evolutsiooniteooria kujunemine.
  • Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng,mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogiline(seisneb elu arengus Maal,esimesest elusolendist tänapäeva eluvormideni.),sostiaalne.Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas kohastumist erinevate ja muutuvate kktingimustega.Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud orgaismidest.Fossiil-väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.Suhteline vanus-millised org eksisteerisid varem,millised hiljem.Absoluutne vanus-kivitise tegelik vanus,seda kui kaua org elasid.Geokronoloogia meetod-radioaktiivsete elementide ja isotoopide kasutamine,mille agunemiskiiruse ja hulgalise vahekorra järgi saab kinimite vanust hinnata.Geokronoloogiline skaala-on saadud maailma eripiirk kivitiste järjestuste võrdlemisel.Võrdlusmeetodid:feneetilised-liikide anotoomia,eluteg,embrüonaalne areng.Võrdlev anatoomia-ehituse ja sarnasuse alusel rühmadese(perek, suguk ,klassid) Homolooglised-ehitusplaanilt sarnased organid(selgroogsete loomade jäsemeluud).Maandunud elundid-nende esinemine,talitsuselt tähtsusetud elundid,mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad(inimesel sabaluu,pimesool).Embrüonaalse arengu võrdlemine-näit.et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused,mis osal alamatest säilivad ka täiseas.Geneetilised võrd-kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid.erinevalt fenv.võimaldab anda kvantitativseid hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v erinevuse astme kohta.Pseudogeenid-norm,talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Molekulaarkell-dna nukleotiidse v valkude aminoh.järjestuse erinevuse põhinev fülog.liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang.Füüsikaline evo-univ.füs. koosseisu ja struktuuri aerng kooskõlas loodusseadustega,keem elem.mitmekesisuse teke,galaktikate,tähtede ja planeedisüsteemide areng.Keemiline evo-univ ja algse Maa abiootilistes ting. Toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate org.ühendite ja makromolekulide teke.(bio.monomeeride tekebio polümeeride tekepolümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks.)
  • Louis-tõestas et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest-kõik elus pärineb elusast.Bio.makromolekulide tekkeks vajalike ühendeid on saadud abiootiliste katsete tomgimustes,leitud on ka meteoriitidest.Elu käivitamiseks oli isereprodutseeruvate süsteemide teke.DNA-põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles peale seda kui RNA ja valkude baasil oli kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid kk isoleeritud lipiidse membraaniga.Ainuraksed-vanimad tuumata elusoranismid(bakterid ja arhed)Esimesed hulkraksed ilmusid enne Kambriumi ajastu algust(käsnad)Kambriumi (plahvatus)–alguses toimus u 15 milj aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng,ilmnesid tänap loomade ehitustüübid.(kamb ja ord ajal oli elu meres)Siluris siirdusid maismaale esimesed taimed ja lülijalgseddevonis –selgroogsed.Ord-taastumine uute lülijalgste arvel,ilmusid vetikad ja taimed,kliima jahenemine ja mandrijäätumine.Silur-korallriffide moodustumine,esmesed kalad,lülijalgsed.Devon -rüükalad ja kilpkalad,neljajalgsed,kahepaiksed.Karbon-soe ja niiske kliima,puukujulised osad,sõnajalad,roomajad,sauruste esivanemad.Perm-ajaloo suurm väljasuremine.Juura-esimesedlinnud,õistaimed,putukad.Kriidi-väljasuremisel hävisid dinosaurused ning merelised loomarühmad.Uusaegkond-ilmusid kiskjad.kabjalsed,londilised,närilised,ahviised,vaalalised.Neogeeni-kliima ja loomastiku sarnasus tänapäevaga.konnas,maod,hiired,rotid,rohttaimed.u 7-5 milj tagasi toimus inimese eluvutsioon.
  • Elu arengut mõjutasid mitmed suured väljasuremised,mille k’igus h’vsid paljud ökosüsteemid,taastumisel omandas Maa elustik uue ilme.Väljasuremused andsid võimaluse imetajate mitmekesisuse kasvuks.Uusaegnnas omandas maa elustik tänapäevase koosseisu.





    Evolutsiooniteooria kujunemine.
  • Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng,mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogiline(seisneb elu arengus Maal,esimesest elusolendist tänapäeva eluvormideni.),sostiaalne.
  • Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas kohastumist erinevate ja muutuvate kktingimustega.
  • Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud orgaismidest.
  • Fossiil-väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
  • Suhteline vanus-millised org eksisteerisid varem,millised hiljem.
  • Absoluutne vanus-kivitise tegelik vanus,seda kui kaua org elasid.
  • Geokronoloogia meetod-radioaktiivsete elementide ja isotoopide kasutamine,mille agunemiskiiruse ja hulgalise vahekorra järgi saab kinimite vanust hinnata.
  • Geokronoloogiline skaala-on saadud maailma eripiirk kivitiste järjestuste võrdlemisel.
  • Võrdlusmeetodid:feneetilised-liikide anotoomia,eluteg,embrüonaalne areng.Võrdlev anatoomia-ehituse ja sarnasuse alusel rühmadese(perek,suguk,klassid)
  • Homolooglised-ehitusplaanilt sarnased organid(selgroogsete loomade jäsemeluud).
  • Maandunud elundid-nende esinemine,talitsuselt tähtsusetud elundid,mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad(inimesel sabaluu,pimesool).
  • Embrüonaalse arengu võrdlemine-näit.et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused,mis osal alamatest säilivad ka täiseas.
  • Geneetilised võrd-kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid.erinevalt fenv.võimaldab anda kvantitativseid hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v erinevuse astme kohta.
  • Pseudogeenid-norm,talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad.
  • Molekulaarkell-dna nukleotiidse v valkude aminoh.järjestuse erinevuse põhinev fülog.liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang.
  • Füüsikaline evo-univ.füs. koosseisu ja struktuuri aerng kooskõlas loodusseadustega,keem elem.mitmekesisuse teke,galaktikate,tähtede ja planeedisüsteemide areng.
  • Keemiline evo-univ ja algse Maa abiootilistes ting. Toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate org.ühendite ja makromolekulide teke.(bio.monomeeride tekebio polümeeride tekepolümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks.)
  • Louis-tõestas et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest-kõik elus pärineb elusast.
  • Bio.makromolekulide tekkeks vajalike ühendeid on saadud abiootiliste katsete tomgimustes,leitud on ka meteoriitidest.Elu käivitamiseks oli isereprodutseeruvate süsteemide teke.
  • DNA-põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles peale seda kui RNA ja valkude baasil oli kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid kk isoleeritud lipiidse membraaniga.
  • Ainuraksed-vanimad tuumata elusoranismid(bakterid ja arhed)Esimesed hulkraksed ilmusid enne Kambriumi ajastu algust(käsnad)
  • Kambriumi (plahvatus)–alguses toimus u 15 milj aasta jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng,ilmnesid tänap loomade ehitustüübid.(kamb ja ord ajal oli elu meres)
  • Siluris siirdusid maismaale esimesed taimed ja lülijalgseddevonis –selgroogsed.
  • Ord-taastumine uute lülijalgste arvel,ilmusid vetikad ja taimed,kliima jahenemine ja mandrijäätumine.Silur-korallriffide moodustumine,esmesed kalad,lülijalgsed.Devon -rüükalad ja kilpkalad,neljajalgsed,kahepaiksed.Karbon-soe ja niiske kliima,puukujulised osad,sõnajalad,roomajad,sauruste esivanemad.Perm-ajaloo suurm väljasuremine.Juura-esimesedlinnud,õistaimed,putukad.Kriidi-väljasuremisel hävisid dinosaurused ning merelised loomarühmad.Uusaegkond-ilmusid kiskjad.kabjalsed,londilised,närilised,ahviised,vaalalised.Neogeeni-kliima ja loomastiku sarnasus tänapäevaga.konnas,maod,hiired,rotid,rohttaimed.u 7-5 milj tagasi toimus inimese eluvutsioon.
  • Elu arengut mõjutasid mitmed suured väljasuremised,mille k’igus h’vsid paljud ökosüsteemid,taastumisel omandas Maa elustik uue ilme.Väljasuremused andsid võimaluse imetajate mitmekesisuse kasvuks.Uusaegnnas omandas maa elustik tänapäevase koosseisu.
  • Evolutsiooni teooria kujunemine #1 Evolutsiooni teooria kujunemine #2 Evolutsiooni teooria kujunemine #3 Evolutsiooni teooria kujunemine #4 Evolutsiooni teooria kujunemine #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor BLABLA123456 Õppematerjali autor
    12 kl. kokkuvõte

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    doc

    Bioloogia: evolutsioon I osa

    alguse saada Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid ­ bakterid ja arhed. Nende evolutsioonis erenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri ja aeroobne hindamine, mis tekitas hapniku kasutamise. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke. Piltlikult öeldes neelas üks suurem rakk alla teisi. Esimesed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambrium-Ordoviitsium: loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Kambriumi lõpus surid välja lülijalgsed, kes moodustasid 70% kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajal see pmt taastus kuid kliima jahenemine ja mandrijää tõid kaasa uue suure väljasuremise. Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed.

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Evolutsiooniõpetus mõisted, võrdlus, nimeta

    31) Homoloogiline elund ­ elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur ­ liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga 33) Divergents ­ liikide lahknemine ühisest eellasvormist, org mitmekesistumine evo-s 34) Konvergents ­ erineva päritoluga org mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 35) Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas 36) Evo progress ­ täiustumine, mitmekesistumine ja keerustumine. 37) Evo regress ­ eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine. 38) Hierarhiline süsteem ­ süsteem, mille üksused koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse. 39) Takson ­ süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm, ( NT rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed)

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Evolutsiooni kokkuvõte

    Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelisatud ellujäämine ja paljunemine.n.k

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    doc

    Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

    Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema.

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    docx

    Kordamine: evolutsioon

    ........ Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis pea 500 miljonit aastat tagasi .................. Esimesed maismaaloomad olid ...................... Lülijalgsed ......... moodustumine on elutekke esimane aste. RNA Palentoloogia on teadus, mis uurib Fossiile ............................ Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal ...... 1859 Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks Looduslik valik teguriks ........... Esimesed elusolendid ilmusid maale ........ 4 miljardit aastat tagasi Esimesed maismaataimed olid .......... vetikad Linnud põlvnevad ........ dinosaurustest Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid .................................. Dinosauruste väljasuremise põhjustas ................... meteoriidi katastroof

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    docx

    Evolutsioon, elu teke, ajastud, palentoloogia

    · Evolutsioon on elu areng Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järguliselt keerukamate eluvormide teket. Vormid: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. · Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. Teooria: liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. · Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid palentoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Palentoloogiast tulenevad ka kõige otsesemad andmed organismivormide eksisteerimisaja, nende ajaloolise vanuse kohta. Kuidas määratakse kivististe vanust? Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    docx

    Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

    Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    docx

    Evolutsioon

    Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi ongi tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Näiteks kui kaelkirjak sirutab üha oma kaela, et kõrgemalt lehti kätte saada, sünnivad tal pikema kaelaga pojad. Ka Darwin uskus, et omandatud tunnuste pärandumine on üheks evolutsiooni tõukejõuks: geneetilistest pärandumistest ei teatud tol ajal veel midagi. Lamarkism kui evolutsiooniline mehhanism on küll tänaseks ümber lükatud, kuid keskkonna põhjustatud muutused geenides võivad siiski päranduda. Samuti on näidatud epigeneetilisi mehhanisme, mis mõjutavad järglaste tunnuseid. Seetõttu ei saa lamarksismi pidada lõpuni vääraks. Liikide muutumise ideed kritiseeris tugevasti prantsuse loodusteadlane GEORGES CUVIER.

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun