See
oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka
romaani „Nimed marmortahvlil “. Sellest sai Gailiti „Isade maa“
kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat
kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti
teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“
on läbinisti realistlik .
Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini
1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi
ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve,
liikudes läbi Rannu , Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu
marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja
soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast
Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert
Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa.
Tartu
Vabatahtliku Pataljoni suuruseks oli umbes 110–120 meest, neist
sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi.
Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund , hilisem peaminister Kaarel Eenpalu . Lahingutes
See artikkel on trükitud: http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=5282 Nimed marmortahvlil: raamat ja film 10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni
Nimed marmortahvlil Koostas : Elor Lember AUT-21 "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. 2002. a valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vä
Kõik kommentaarid