Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vihmamets (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinn 2008
Sisukord
1. Üldiseloomustus
2. Abiootiliste tegurite iseloomustus
a)Valgus
b) Ultraviolettkiirgus
c) Infrapunane kiirgus
d)Õhuniiskus
e)Hapniku hulk
f) Happelisus
g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide
e)Laia ökoamplituudiga liigi näide
3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted
a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega)
b) Parasitism (näide koos selgitusega)
c) Kisklus (5 näidet koos selgitusega)
d) Konkurents (5 näidet koos selgitusega)
e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega)
4.Energia liikumine ( muundumine ) toitumistasemetel
a)Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid)
b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid)
c)Teised tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid)
d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid)
e)Ökopüramiid(joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta.
5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta)
a) Toiduahelad ( 3 näidet)
b)Toiduahelate võrgustik(1 näide)
c)Toiduahelate katkemine(näide, mis juhtub)
6.Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus
a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained)
b)Populatsiooni tihedus(millest sõltub)
c)Populatsiooni seisund(kasvav/kahanev/stabiilne)
d)Populatsiooni tervislik seisund
e)Populatsiooni koht toiduahelas , suhted teiste populatsioonidega
7.Ökoloogilised globaalprobleemid , mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi
1. Üldiseloomustus
Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas.
Ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete
kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20-
26 kraadi piires. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud.
Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30 kraadi.
Troopiline vihmamets on väga liigirikas . Kasvab mitmeid eksootilisi puuvilja liike. Taimestik on erakordselt lopsakas
Vasakule Paremale
Vihmamets #1 Vihmamets #2 Vihmamets #3 Vihmamets #4 Vihmamets #5 Vihmamets #6 Vihmamets #7 Vihmamets #8 Vihmamets #9 Vihmamets #10 Vihmamets #11 Vihmamets #12 Vihmamets #13 Vihmamets #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kusta Õppematerjali autor
detailiderohke töö sain 5-e, graafikud tegematta

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

Uurimustöö - Vihmametsad

Selle puu nimi on kohalikus keeles "vihmapuu". [5] Vihmametsade kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25- 26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, just nimelt Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. [6] 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Märgala ökosüsteem

Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus.....................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Referaat ühest konkreetsest ÖKOSUESTEEMist

Referaat või PowerPoint ühest konkreetsest ÖKOSÜSTEEMist Referaadi sisu peab vastama täpselt õpetaja poolt ette antud kavale. Kavapunktide sisu avate rohkete näidete varal vaadeldavast ökosüsteemist. Lisamaterjali otsite teatmeteostest. Viited peab salvestama, need lisatakse referaadi lõppu. Referaat esitage pannes ta üles Moodli keskkonda. Materjali otsimise käigus salvestage ilusaid, ja iseloomulikke pilte ökosüsteemist ja ka seal elavatest liikidest. Kui see tundub lihtsam, siis koostage PowerPoint esitlus. Teoreetiliste teadmiste saamiseks kasutate õpikuid: Bioloogia gümnaasiumile I osa või Bioloogia XI klassile (K. Kalamees) 1. Üldiseloomustus (liigivaene/rikas, peamised taime- ja loomariigid) 2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte,

Bioloogia
thumbnail
16
ppt

Troopiline vihmamets

TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede ­ osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed ­ liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näiteks putukad ja möiraahv

Keskkond
thumbnail
0
rtf

Eesti luhad ja lammid

Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..................................................................lk 5 Laia ökoamp

Keskkonnaökoloogia
thumbnail
5
doc

Bioloogia - Järv troopikas

Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni tihedus · P

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Poolkõrb

Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumistasanditel....................................

Keskkonnaökoloogia
thumbnail
8
doc

Ookean

1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean ­ eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean ­ eraldab Ameerikat j

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

Reins0 profiilipilt
Reins0: väga bueno!

täpselt, mis vaja. suured tänud!
17:34 02-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun