Tallinna Polütehnikum Ivan Julm Koostaja: Fred Ehand PA-09B Ivan IV ehk Ivan Julm ( vene keeles ( Ivan Groznõi )) 25. August 1530 18. Marts 1584 Moskva. Ivan oli Venemaa suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani.
--kättemaks tervjaanidele 965 Svjatoslav 4 972 langes petseenidega sõdides 980-1015 valitses Vladimir Svjatoslavits (4lugu) = lugu dünastia võimuletulekust. Korduv kolme venna lugu, mis ikka ja jälle kordub. Taani viikingipealik Rörik on mõningate Vene ajaloolaste meelest Rjurik kuid me isegi ei tea kas Rjurik olemas. Vene nimede süsteem (Fjodor Uspenski) : Ivan Ivanovits- auväärne Ivanov- ametlik Ivan- semude vahel Vanja- pereringis ; Selle traditsiooni juured tagasi Rjuriku aega (Skandinaavia traditsioon kasutada isanime). Isanimi kinnistus eliidile. (nt lihtaadlik Ivan Ivantsõn, lihtinimene Ivanska). Vanavene vürstidel 2-3 nime. 1 Jaroslav Javtoslav Vladimir Ristinimeks saab olla vaid Piibli nimi/pühaku nimi. Sageli oli neil ka kolmas nimi- skandinaavia nimi, millega esinevad saagades. Vanav
Ivan Julm Esimene Vene tsaar Mina lugesin raamatut Ivan IV'st (25. august 1530 18. märts 1584), tuntud ka kui Ivan Julm, kes on ajalukku läinud kui üks verisemaid Venemaa valitsejaid. Ivani isa Vassili III oli juba üks väga karm valitseja, kes lasi oma naise, kellega ta oli olnud 20 aastat abielus, viia kloostrisse, sest see ei suutnud talle last sünnitada. Ta võtab ruttu uue naise Jelena, kes sünnitab talle kaks poega. Kuid Vassili sureb varsti pärast seda mädapaise tõttu ning Jelenast saab valitsejanna. 5 aastat hiljem sureb ka Jelena ja arvatavasti ta mürgitatakse
Vene riik 16. sajandil 1485ast kui Moskva suurvürstiriigil oli õnnestunud endaga liita Tveri vürstiriik, hakkas Moskva suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused
sajandi lõpul. 11. sajandi esimeseks pooleks oli Kiievi-Venemaa muutunud tähtsaks liitriigiks. Kuid peagi hakkas ta aina nõrgenema sisevastuolude just sellepärast, et siis oli tavaks jagada maad valitseja poegade vahel. Oli küll erinevaid vürstiriikide keskusi, kuid pikkamisi kujunes suurimaks Moskva. Moskvast kujunes ka tähtis vaimulikkeskus, sinna asus vene õigeusu kiriku pea-metropoliit. Tsarism tekkis kusagil 1460 aastal. Esimeste tsaaride hulgast on kõige enam tuntud Ivan Julm ja Boriss Godunov, esimene oma julmuse pärast ja teine Mussorgski ooperi traagiliselt lõhestunud kangelasena. Vene impeeriumi alused seadis oma nooruses paika Ivan Julm. Tema katseid ohjeldada bojaaride mõjuvõimu ja tsentraliseerida ning tugevdada valitsust õõnestasid sõjad ja tema enda tekitatud troonipäriluskriis. Pärast viimase Rjurikovitsite soost valitseja surma algas ajastu, mida tuntakse segaduste ajana. Paljud bojaarid polnud nõus tunnustama 1598 tsaariks
Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli
1591. Seetõttu lõppes tema surmaga Rjuriku dünastia. Tegelik võim ta valitsusajal oli Godunovi käes. Impeeriumi teke 1453. aastal oli türklaste poolt vallutatud Konstantinoopol, Bütsants (Ida-Rooma riik) oli sellega saanud oma lõpu. Moskva suurvürstid hakkasid end nüüd ise pidama Ida-Rooma järeltulijateks (käibele tuli mõiste Kolmas Rooma), õigeusu kaitsjateks. Aluse selleks andis peale usu ka Ivan III abielu Bütsantsi printsessiga. Samal ajal oli Venemaa Lääne-Euroopast ära lõigatud ja rahvusvahelise kaubanduse pealt ei teenitud. See süvendas Venemaa mahajäämust Euroopast, Venemaal levisid ksenofoobia ja oma traditsioonilisse elualaadi kapseldumine. Uus tiitel ,,tsaar" tulenes Caesarist. Rooma valitsejat oli kutsutud Caesariks (klassikalises ladina keeles hääldati seda kui ,,kaisar", keskaja ladina keeles kui ,,tsæsar") ja see
Kõik kommentaarid