Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BSD (Berkeley Software Distribution) (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tallinna 51.Põhikool


BSD
Jaanus
Taavi
Mark
Rühm :
Tallinn 2014

BSD 


( Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite  UNIX -ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem.
BSD-Berkeley Software Distribution #1 BSD-Berkeley Software Distribution #2 BSD-Berkeley Software Distribution #3 BSD-Berkeley Software Distribution #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kissel69 Õppematerjali autor
(Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Operatsioonisüsteemid

vormidega. · Maksumus ­ Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts- CD-lt. 3 GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja

Ettevõtte infosüsteemid
thumbnail
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix

Microsofti operatsioonisüsteemid
thumbnail
42
docx

Operatsioonisüsteemide alused

 Koostalitlusvõime – Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega.  Maksumus – Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License’ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation’i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate

Operatsioonisüsteemid
thumbnail
22
doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

Koostalitlusvõime ­ Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus ­ Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate

Informaatika
thumbnail
555
doc

Programmeerimiskeel

Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C (A v B) (B & C) VV T v T VVT TV VT TVV TV TV TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kahte bitti: sisendiks kaks juhet, väljundiks samuti kaks juhet. 7 Mis on Oracle põhitoode? Mis aastal loodi Oracle firma (esialgu teise nimega)? Pluss miinus kolm aastat on OK. Andmebaasid loodi 1980 relative software? 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Saab teha võrgulehekülgi Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x­1)+foo(x­2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[4,2,1]) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Greenspun toob ühe manageerimise artikli alguses välja viis erinevat põhjust, miks “software engineering” on teistsugune kui muu “engineering”

Infotehnoloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun