Teise maailmasõja sündmused (0)

1 Hindamata

Sõprus - Vajab rohkem kui ühte objekti. Ei pea olema tingimata isik, sobib ka puu, auto ja ka juustukook

Lõik failist

Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945)
Algus

Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale

Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa)

Poolale tungis kallale ka Punaarmee

NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping

NSV Liit alustas sõda Soome vastu
Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra.
Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid
Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiisake Õppematerjali autor

Algus1)Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale2)Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa)3)Poolale tungis kallale ka Punaarmee4)NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping5)NSV Liit alustas sõda Soome vastuKummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra.

Teine maailmasõda Kummaline sõda Talvesõda Välksõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

· Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Soome säilitas küll iseseisvuse, kui pidi osadest oma aladest loobuma. BALTI RIIGID JA NSV LIIT 1939-1940 1940 hakkasid Balti riikide ja NSV Liidu vahelised suhted halvenema. 14.juuni 1940 esitati ultimaatum Leedule. 16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile. Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud. 21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Zdanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist. Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides. 14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks. 3-6 august 1940 võttis NSV Liit Balti riigid enda koosseisu. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Barbarossa-1940 aastal kinnitatud Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Eesmärk oli kohene Punaarmee purustamine.

Ajalugu

doc

Külm sõda

- Kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu, Ameerika Ühendriik ja Suurbritannia - Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks - Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. - Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nad lubasidki. - NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)? 5. Milliste sõjaliste operatsioonide tulemusel purustati Suur-Saksamaa? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles? Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan?

Ajalugu

odt

Ajalugu 1930-1945

1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola 09/01 NSVL tungib mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV /1939 Poolale kallale Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam. Saksamaa kallaletungi Poolale loetakse ka Teise maailmasõja alguseks. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, sõlmiti 28. septembril 1939 aasta 09/28 Baaside leping keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside /1939 lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Algas 30.11

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

Inglismaa, et kaitsevad Poola puutumatust ning alustasid läbirääkimisi ka NSVL-iga, et teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. Kehtestati üleüldine sõjaväekohustus ja valmistuti sõjaks. Hitler hakkas kartma ning lootis, et ta kindlaks seljataguseks saab NSVL. 5. Molotovi-Ribbentropi pakt mis see oli, millal see sõlmiti, miks see sõlmiti, kelle vahel. Kuidas Molotovi-Ribbentropi pakt mõjutas Eestit, kuidas see aitas kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL-i vahel, millele kirjutati alla 23. augustil 1939. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda sõjalises liidus. Kõige olulisem osa lepingust oli salajane protokoll, milles kaks diktaatorit Ida-Euroopa ära jagasid. NSVL pidi saama Eesti ning see oligi suureks lükkeks maailmasõja tekkimisel, kuna mõlemad riigid soovisid jagatud riike endale saada. Ptk 19: 6

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste Tsehhoslovakkia hõivamist sai lääneriikidel mõõt täis. 1939 UK ja Pr edasitung. Kurski lahing 1943(NSV-s)- II maailmasõja suurim Nukuvalitsus- vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet tankilahing. täitev valitsus Leningradi blokaad- Leningradi linna (praegu Peterburi) 1945. aasta jaanuaris jõudsid NSV väed Saksamaa pinnale. Suur piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise pealetung algas märtsis

Ajalugu

docx

II MAAILMASÕDA, SAMMHAAVAL UUE SÕJANI,TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944

Ta lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ,et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise kogu Euroopa vallutada.23.08.139 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, kestvuseks 10.a ( Molotovi-Ribbentropi pakt ( MRP )) MRP- salajane lisaprotkollis jagati ära Ida-Euroopa- NSV Liit sai Soome,Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Uus maailmasõda võis alata! 19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. Õ.lk.124-129 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Ta alustas provokatsioonidega.Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises, 1.sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid ei alustanud veel sõjategevusega. 17.sept tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSV-Liidule ja Saksamaale. 1939 nov ründas NSV-Liit

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi. 29 suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist. 30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur

Ajalugu

Rohkem sarnaseid