TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL
Optomeetria õppetool
Üliõpilane:
Teostatud : 06.10.2013
Õpperühm: OP 1
Kaitstud:
Töö nr. 12
TO:
SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG
Töö eesmärk: Suhkrulahuse eripöörangu või kontsentratsiooni määramine
Töö vahendid: Poolvarju polarimeeter, analüütilised kaalud, mensuur, mõõtjoonlaud, suhkur
Skeem
1 2 3 4 5 6 7 8
1
– lamp 2 – kondensor 3 – valgusfilter 4 – polarisaator 5 –
kvartplaadiga diafragma
6
– uuritava vedelikuga täidetud toru 7 – analüsaator 8 –
pikksilm
Töö teoreetilised alused
Mitmetel kristallidel ja
lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud
valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse
optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid
,suhkru,kampri,nikotiini lahused . Optiliselt aktiivset ainet
läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk
sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse
lainepikkusest
ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
374 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hibens
Õppematerjali autor
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 (optika) OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 21 OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu määramine. Poolvarju polarimeeter, küvett uuritava suhkru lahusega. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2 2. Töö käik 1. Tutvuge polarimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. Määrake polarimeetri ringskaala nooniuse täpsus. 2
Osutub, et antud temperatuuri ja lainepikkuse korral on valguse polarisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga lahuses: Suurust nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks. Ta näitab, kui suure nurga võrra pöördub polarisatsioonitasand, kui valgus lainepikkusega läbib ühikulise kontsentratsiooniga ja ühikulise paksusega lahuse kihi, mille temperatuur on T . Käsiraamatutes antakse eripöörang tavaliselt naatriumi D-joone lainepikkusel ( = 589,3 nm ) ning temperatuuril T = 20 oC . Vastavat eripöörangut tähistatakse . Seega: Valemist on näha, et lahuse eripöörangu määramiseks on vaja teada lahuse kontsentratsiooni, lahusekihi paksust l ja polarisatsioonitasandi pöördenurka. Seetõttu reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab konstantne negatiivne piirväärtus
Polarisatsioonitasandi kõrvalekalde nurka algtasemest nimetatakse pöördenurgaks ja seda tähistatakse -ga. Pöördenurga suurus sõltub 1) optiliselt aktiivse aine omadustest ehk aine aktiivsusest, 2) polariseeritud valguse lainepikkusest, 3) teepikkusest (mida pikem tee, seda suurem on pöördenurk) ja 4) lahustist teatud määral. Enamasti tegu vesilahusega. Kuna erinevatel ainetel on erinevad omadused, siis ühtlustamiseks on sisse toodud eripöörangu mõiste ([]). Eripöörang näitab, kui aktiivselt, kui tugevalt muudab antud aine polarisatsioonitasapinda. Eripöörang on arvutuslik suurus, mis väljendab monokroomse valguse pöördenurga muutust, kui see on läbinud teepikkuse 1 dm keskkonnas (s.o. lahusekihi paksus), mis sisaldab optiliselt aktiivset ainet kontsentratsioonis 1 g/ml. Mida suurem eripöörang, seda optiliselt aktiivsem on aine. Eripöörang alati määratakse ja kõik pöördenurga muutused määratakse temperatuuril 20oC ja
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid