o Ajuhaigused või kasvajad o Peaajutraumad o Kesknärvisüsteemi infektsioonid Sclerosis multiplex · Tavalisem haigestunute vanus jääb 20. 40. Eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased. Naised haigetuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. · Haiguse käigus tekib autoimmuune põletik, mille õttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht nö isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus · Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast · Kõige sagedasemad algsümpomid on o Nägemishäired- nägemisteravuse langus, o Topeltnägemine o Jäsemite nõrkus o Tasakaaluhäired o Käte värisemine o Tugev pearinglus o Põie ja soole talitushäired
3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale NEUROGLIIA neurogliia on närvisüsteemi kude. Neid on erinevaid:
z dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast { 1906 Nobeli preemia füsioloogia ja z rakukehast (tuum ja muud organellid) meditsiini alal Camillo Golgi ja Ramon y z aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, Cajal närvikoe värvimise meetodi ja müeliinikiht, kollateraalharud, presünaptiline närviraku ehituse demonstreerimise eest aksonilõpe) valgusmikroskoobi all { 1930ndatest arendatud { Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja elektronmikroskoopia ja muud mikroskoopia kulgeb mööda aksonit presünaptilisse
D-vitamiini tarbimist. Mustanahaliste või latiinode seas samasugust mõju ei täheldatud, mis võib teadlaste arvates olla tingitud nii nende vähesest esindatusest katsealuste seas kui ka ülejäänud katsealustest märksa madalamast keskmisest vitamiin D tasemest. Sclerosis multiplex'i Ühingu andmetel on sclerosis multiplex kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht, vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse kohast võib inimesel esineda terve rida erinevaid probleeme - nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte värisemine.(,,D-vitamiin vähendab sclerosis multiplexi haigestumise riski" http://www.postimees
Mikrogliiarakud võivad muutuda fagotsüteerivateks rakkudeks, hävitavad võõrkehasid. 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mlle kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv
Arvatakse, et SM tekib teatud keskkonna ja pärilike faktorite koosmõjul. Haigus ei ole pärilik, kuid SM-iga inimeste tütardel on risk samasse haigusesse haigestuda mõnevõrra suurenenud Arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada immuunsüsteemi selliselt, et inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu ning see võib olla seotud SM-i tekkega. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht -nö. isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse piirkonnast võivad inimesel esineda erinevad probleemid. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja taandumised (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud – stabiilne seisund).
Aktsioonipotentsiaal on raku membraanipotentsiaali kiire järsk langus (membr pot on negatiivne) ja tõus kindla reeglipära alusel. 35. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Pärast AP-d on rakk refraktoorses perioodis, mil teda ei ole võimalik enam erutada niimoodi. Seepärast ei saa impulss liikuda tagasi vaid ainult edasi selles sünapsis. Refraktoorses perioodis on Na kanalid suletud ja ainult K saab liikuda rakust välja. 36. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Müeliin suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö "hüppab" ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine).
Arvatakse, et SM tekib teatud keskkonna ja pärilike faktorite koosmõjul. Haigus ei ole pärilik, kuid SM-iga inimeste tütardel on risk samasse haigusesse haigestuda mõnevõrra suurenenud Arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada immuunsüsteemi selliselt, et inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu ning see võib olla seotud SM-i tekkega. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht -nö. isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse piirkonnast võivad inimesel esineda erinevad probleemid. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja taandumised (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud stabiilne seisund).
Seega toimub impulsi ülekandumisel membraani pidev depolariseerumine ja repolariseerumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Aktsioonipotentsiaali levik ainult ühes suunas piki aksonit on põhjustatud Na kanalite refraktsiooniperioodi esinemisest. Membraani depolariseerumine indutseerib depolariseerimiskoha kõrvalolevas piirkonnas samuti depolarisatsiooni ja Na kanalite avanemise, aga mitte refraktsiooniseisundis olevates kanalites 25. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Na kanalid on lokaliseerunud peamiselt Ranvier'i sõlmedes (müeliinivabad piirkonnad piki närvirakke) ja impulse edasiliikumisel see hüppab müeliiniga kaetud kohtadest (~1mm pikkused) üle. Müeliini tekitavad perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud, mis ümbritsevad neuroneid, ja tsentraalses närvisüsteemis oligodendrotsüüdid. 26. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine).
membraanipotentsiaali taastumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Sünapsiteks nim kahe neuroni ühenduskohta kus toimub impulsi edasiliikumine ühelt rakult teisele. Sünapsites toimub 5 signaali liikumine ainult ühes suunas sünapsieelse raku aksoni terminalilt sünapsijärgse raku dendriidile. 25 Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Aksonid on ümbritsetud müeliinikihiga, mida toodavad neuronite ümber paiknevad rakud (Schwanni rakud). Need rakud on mitmekordselt keerdunud ümber neuronite ja moodustavad isoleeriva kihi. 26 Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Signaalaine e. mediaatori e. transmitteri toimimise põhimõtted: mediaatori interaktsioon
tähelepanu (8. Min). Frontaalsagar tegeleb ka töömäluga. Kui teile asi meeldib, tegelete sellega piisavalt (ehk närviteed on aktiivsed ja kuumad info liikumisest), siis jääb paremini Aga kui tulevad ootamatud külalised, siis kas jääte kurvalt vaatama või tegutsete või meelde. Et ei tohi rooste laste neid närviühendusi!! Akson juhib infot. Dendriidid võtavad rakendate kedagi teist ka. infot vastu. Kohtamispunktid neil kahel on sünapsid! Kui saab see müeliinikiht saab Täidesaatva funkid – oskame paindlikult käitumis muuta, teame, mis võimalusi saame kahjustatud, siis info ei liigu nii kiiresti. (Sclerosis Multiplex on et müeliniikihti hävitab keha kasuatda. Siia kuulub ka plaani tegemine peas/või ka väljakirjutatult), aga oskame vaadata, ise, toosas siukeid hävitusrakke. ) kas ressursse jätkub, kas meil välja tuli see asi jne. Osadel inimestel ongi teatud
annaabi.ee 
