põlemisel see ei lõhnasta suitsugaase. · Väikestes kogustes sissehingatav maagaas ei põhjusta mingit kahju. · Umbes 10 mahu % maagaasi õhus põhjustab unisust, on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kasutatud allikad 1) http://www.egl.ee/index.php?page=41 2) http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2006/nafta-gaasitoostus_evelinviks.htm 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas 4) Sulev Mäeltsemees. 2005. Maailma Ühiskonnageograafia Gümnaasiumile(Maailma Majandus) 2. osa. AS Bit, Tallinn
Globaalse kliima soojenemistulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4- meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilkütus> (12.02.2018) minema Maldiivid, India ookeani saareriik. Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks maailmas, mis maailmakaardilt pühitakse kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu tõttu ookeanis
Riik peab kõrgemalt läbi nägema vajadused teha muudatusi ja neid õigesti ajastama (Peters et al. 2010, 16). Vajalike reformide rakendamine Reformipoliitika valimisel tuleb lähtuda mitte ainult materiaalsetest väärtustest, vaid pooldada just demokraatiat toetavat lähenemist. Eeskuju tuleb võtta põhjamaadest, kus avaliku halduse suund on liikunud detsentraliseerituse poole, võimaldades kohalikel omavalitsustel osatähtsuse suurendamist (Mäeltsemees 2009). Organisatsiooni efektiivsuse suurendamisel lähtume just eelnevast, kus kodanikuühiskonna põhimõttel on otstarbekas jagada osalust ka riigi elanikkonnaga. Kodanikud on just need “tarbijad”, kes peaksid süsteemist rohkem aru saama. Inimeste raktiline ja aktiivne kaasamine ning kodanikurolli asetamine suurendab rahulolu ning võimaldab üksikisikule paremat ülevaadet ka seadusandluse rakendamisest. Eesmärgiks on liikuda kaasava ning läbipaistva
seadus. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.2 Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. 1 Mäeltsemees, S. (2002) Kohalik omavalitsus ja regionaalpoliitika I Euroopa integratsioon .TTÜ kirjastus. 2 http://www.just.ee/10744 4 Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku
kontiki.ee/client/default.asp? wa_id=218&wa_object_id=1&wa_id_key=f519d90f6799a1859ced9f4d9c65e2cc 9. http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Ethiopia-INDUSTRY.html 10. http://www.mbendi.com/land/af/et/p0005.htm#Industries 11. http://www.gotravel.ee/index.php?lang=est&main_id=1&reis_cat_id=84&reis_id=554 12.http://www.expedia.com/pub/agent.dll/qscr=fexp/date1=04-20-2009/date2=04-27- 2009/city1=ADD/citd1=TLL/flag=q/rdct=1 13. Kindsley, D. Maad ja rahvad. Varrak, 2000. lk218-219 14. Mäeltsemees, S. Maailma Ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa, AS Bit, 2005. lk 14-15, 25-26 15. EE 15, Eesti Entsüklopeedia. Maailma Maad, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. lk 154- 157 16. Maailma Atlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus, eestikeelne väljaanne, 2000. lk 48-51, 70- 71, 78-80, 88-89
Põllumajandus peab alatiseks jääma, sest ilma põllumajanduseka tekiks näljahadad. Tuleb muuta majandust nii, et põllumajandus jälle juhtivale kohale tõuseks ning toidupuudus lõuna riikides lõppeks. Toiduhädad lõuna riikides lõppeks ka siis, kui inimesed nendes maades töökamateks muutuksid. 12 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture http://www.agri.ee/pollumajandus Mäeltsemees, S. Maailma ühiskonnageograafia 2.osa. AS Bit, lk 6-3 13
Neurtaalsus! Objektiivsus! Jne. Ollakse kindlad, et eetikakoodeks aitab kaasa usalduse tõusule. Koodeks annab korrektse käitumise kompassi, mida ametnik saab kasutada iseseisvalt. Suuresti tulenevad praegused kodanike ja ametnike probleemid sellest, et puudub selged demokraatliku riigijuhtimise põhitõed. Avaliku teenistuse eetikakoodeks: http://www.avalikteenistus.ee/index.php?id=10513 13. Loeng: kohalik omavalitsus roll Eesti avalikus halduses ja kohaliku omavalitsuse reformid (Sulev Mäeltsemees) Estonica entsüklopeedia, Kohalik omavalitsus: mõiste, koht avalikus halduses ja ajalooline areng:http://www.estonica.org/et/Riik/Kohalik_omavalitsus:_m%C3%B5iste,_koht_avalikus_halduses_ja_ajalooline_areng/ Sulev Mäeltsemees, 2012, Haldusterritoriaalne poliitika, raamatus: Raivo Vetik (toim.), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 325-355:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ev-20.pdf
et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi harjutada. ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004.
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
96 LISA ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004.
Rainer Kattel Akad.tee 3-442 620 2661 Renaata Surva Männiliiva 7 620 2751 Riin Kruusenberg Akad.tee 3-437 620 2671 Riina Potisepp Akad.tee 3-473 620 2702 Ringa Raudla Sütiste 21-402 620 2667 Sandra Raju Männiliiva 7 620 2751 Sirje Orvet Akad.tee 3-337 620 2663 Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad.tee 3-431 620 2660 Tiia Rüütmann Akad.tee 3-336 620 3255 Tiina Arumeel Akad.tee 3-468 620 2704 Tiina Parve Akad.tee 3-340 620 2647 Tiina Randma-Liiv Akad.tee 3-436 620 2670 Tiiu Kamdron Akad.tee 3-332 620 2656 Tuuli Möldre Akad
Rainer Kattel Akad.tee 3-442 620 2661 Renaata Surva Männiliiva 7 620 2751 Riin Kruusenberg Akad.tee 3-437 620 2671 Riina Potisepp Akad.tee 3-473 620 2702 Ringa Raudla Sütiste 21-402 620 2667 Sandra Raju Männiliiva 7 620 2751 Sirje Orvet Akad.tee 3-337 620 2663 Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad.tee 3-431 620 2660 Tiia Rüütmann Akad.tee 3-336 620 3255 Tiina Arumeel Akad.tee 3-468 620 2704 Tiina Parve Akad.tee 3-340 620 2647 Tiina Randma-Liiv Akad.tee 3-436 620 2670 Tiiu Kamdron Akad.tee 3-332 620 2656 Tuuli Möldre Akad
annaabi.ee 
