ainevahetus. Ema verest toitaineid, hapnik, vesi. Loode aga annab emale jääkained ja süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid.
ainevahetus. Ema verest toitaineid, hapnik, vesi. Loode aga annab emale jääkained ja süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid.
Vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis). Saame ka väljaspoolt rohkem loomse toiduga (kanamunad, juust), aga ka taimse toiduga (D2 vitamiinina). Toit - Kaltsium veres 2,5. Kui langeb, siis suureneb kõrvalkilpnäärmetest PTH, selle mõjul 1) suureneb kaltsiumi minek luudest verre 2)suureneb kaltsitriooli süntees neerudes, selle tagajärjel imendub rohkem verd 3) suureneb esmauriinis tagasiminek verre. Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine: Kasvuhormooni üleproduktsioon Neerupealiste koore ületalitus Varajane suguküpsus Aeglustumine: Kilpnäärme ületalitus Kasvuhormooni alaproduktsioon Kilpnäärme alatalitus ja kretinism 1 Kõrvalkilpnäärme alatalitus Vitamiin D3 vähesus
Lisaks kiududele on rakuvaheaines ka rohkelt vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab ilusti rakud ja kiud. Uueneb kudedest kõige kiiremini, nt täites haava paranemisel kahjustuskoha. Just kohev sidekude on kõigi meie organite ümber. (Ma tean, et see jutt sai veidi ebaloogiline, aga ma ise pole ka kindel, mida ma oma vihikus mõelnud olen; vast on parem kui mitte midagi.) Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja rakuvaheaine (plink- ja käsnaine). Umbes 25% on vett. Kuivainest umbes 25% on orgaanika, millest 97% on kollageen, ülejäänu on mineraalained, millest peamine on hüdroksiapatiit. Luu pinnal on rohkelt ladestunud kaltsiumisooli. Mida luu sissepoole, seda vähem neid on (st ühe enam on käsnollust ja plinkollust). Käsnolluses toimub intensiivne ainevahetus ja verevahetus. Kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt, seega kui kaltsiumi
Toit – kaltsiumi sisaldus toidus ööpäevas on 1000mg. Kaltsigraan. Piim, juust, kala, kodujuust. Toit mõjutab luude väljakujunemist juba lapseeas. PTH toimel suureneb kaltsiumi minek luudest verre. Suureneb kaltsitriooli sünteees neerudes ja selle tagajärjel soolest imendub rohkem kaltsiumi. PTH mõjul suureneb esmase uriini tagasiimendumine verre. PTH produktsioon väheneb kui kaltsiumi tase on täis. (2,5mmol/l). Kaltsitoniini mõjul läheb kaltsium luudesse varuks. Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine 1. Kasvuhormooni üleproduktsioon – noores eas viis gigantismi tõttu. 2. Neerupealiste koore ületalitlus 3. Varajane suguküpsus 4. Kilpnäärme ületalutlus Aeglustumine 1. Kasvuhormooni alaproduktsioon 2. Kilpnäärme alatalitlus 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlusel 4. Sugunäärmete alatalitlusel 5. Kaltsitriooli alaproduktsioon 6. Vitamiin D3 vähesus(ultraviolettkiirte vähesus) 7
Segaluud- ülejäänud luud. Nt lülisambalüli keha ehituselt on lühike luu, kaared ja jätked kuuluvad lameluude/pikkade luude hulka. 5.Pidevühenduste liigid,alaliigid,näited esinemise kohta. Luudevahelised ühendused Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja mittepidevate ühenduste(liigesed) abil. 1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad. Nt niude + istmiku + häbemeluude liitumisel luustumise tagajärjel moodustub ühtne puusaluu. Taoliste ühenduste puhul on luude liikuvus väga piiratud või puudub. 3 liiki ühendusi: fibroossed; luulised; kõhrelised ühendused. Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid:
Lõpeb loote südame-veresoonkonna süsteemi kujunemine. 11. ja 12. nädala vahel hakkavad funktsioneerima neerud. Kõrvad jõuavad järkjärgult kaelalt pea külgedele, pea on ikka veel ebaproportsionaalselt suur - pool kogu keha suurusest. Pikkus pealaest ristluudeni umbes 44-60 mm, kaal 8 grammi ringis. 12. nädal. Loote kasv on jätkuvalt hoogne -- viimase kolme nädalaga on ta mõõtmetelt kahekordistunud ning nüüd on ta pikkus 6-7 cm, kaal aga 9-13 g. Enamikul luudest tekivad luustumise keskused, juba võib eristada sõrmi varvastest, näha on küüned. Nahas tekivad juuste, näärmete ja küünte alged. Kujunevad välised genitaalid. Pannakse alus piimahammastele. Sellel ajal tehakse ultraheli määramaks Down'i sündroomi riski. Neljas kuu Loote silmalaud on veel kinni kasvanud: silmad avanevad alles nelja kuu pärast. Selle eest on küllaldaselt välja kujunenud käed, need on kasvanud ning lootel tekib imemisrefleks. Põhilist
mõõdetavate tunnuste alusel. Mõlema meetodi puhul on siiski võimalus eksimiseks - võib esineda inimpopulatsioone, kus naised on suhteliselt "mehelikud" ja vastupidi, lähtuvalt nt pärilikest omadustest. 7.1. Soo määramine mittemeetriliste tunnuste põhjal. Silma järgi soo määramine on küsitav meetod. Üldiselt muidugi annab mehel ja naisel luude jämeduse, massiivsuse ja robustsuse järgi vahet teha. Kolju erinevate piirkondade massiivsuse, luustumise ning lihaste kinnituskohtade suuruse järgi on see ka võimalik, kui kolju on säilinud. Veel on oluliseks soo määramistunnuseks vaagnaluud. Siiski hakkavad naise vananedes (kuna organism lakkab tootmast naissuguhormoone) tema luud omandama mehelikke tunnusjooni (nt. lõualuu muutub massiivsemaks), mis muudab silma järgi soo määramise raskemaks. 7.2. Soo määramine meetriliste tunnuste põhjal. Täiskasvanutel mõõtsin nende sugupoole määramiseks peamiselt reieluid (juhul,
Organismi kas füüsiliselt: selgrolüülide ja toruluude kasv - vastav lihaste kasv:kasvuplaat (õhuke kõhreline ala toruluude otstes kus kõhrelised tüvirakud luu pikkust kasvatavad); Kasvuplaadi tüvirakud jagunevad, tekkinud kõhrerakud liiguvad edasi, kasvavad suuremaks ja asenduvad osteotsüütidega; puberteedi lõpul kasvuplaat luustub.Toruluure kasv kontrollivad paljud hormoonid (kasvuhormoon, kilpnäärme türosiinm kortikoidid). Selgroolülid kasvavad ka endokondriaalse luustumise teel. Luude ja lihaste kasv on mehaaniliselt koordineeritud: Luude kasv avaldab neile kinnitunud lihastele pinget (tension).See kasvatab lihaskiudude pikkust, lisab müofibrillide ja sarkomeeride arvu lihaskiududes. Lihaskiudude kasv toimub sateliittrakkude (tüvurakud)liitumise teel (lihaste regeneratsioon). Kolm peamist kudede/organite kasvu reguleerivat rakusisest signaliseerimissüsteemi. 1. Kasvuhormoon aktiveerim süsteemselt IGF-1- masterkinaas
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4
annaabi.ee 
